vahel, et suurendada omavahelist koostööd. • 1968 Alamkojas peetud kõnes teatab Briti Peaminister Harold Wilson plaanist Briti vägede täielikust väljatõmbamisest Pärsia lahest 1971.aastaks. See tähendab lahe emiraatide välispoliitika minekut nende endi kätte. Algavad diskussioonid emiraatide föderatsiooni moodustamiseks. Üldandmed • Pealinn: Abu Dhabi • Pindala: 82 880 km² • Riigikeeled: araabia, inglise • Rahvaarv: 4 975 593 (2010) • Maailma kõige multikultuursem riik. • Maailma kõige kiiremini arenev riik. • Sheikh Muhammad bin Rāshid Āl Maktūm • Asustatud 1971.aastal. Majandus • Šariaat • Araabia Ühendemiraatide rahaühik on dirhem. • Nafta • Tähtsaimad ekspordipartnerid on Jaapan, Lõuna-Korea, India, Iraan ja Tai. • Araabia Ühendemiraatide suurimad impordiartiklid on masinad ja veoseadmed, kemikaalid ning toit. • Tähtsaimad impordipartnerid on Hiina, India, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Jaapan.
Toonased linnad olid omavalitsuslikud käsitöö- ja kaubanduskeskused. Euroopa kaubandusvõrgustikus etendasid olulisemat rolli Põhja-Itaalia ja Flandria kaubalinnad ning Põhja-Euroopa Hansa liit. Üha suurenev metallraharinglus tingis tarviduse rahavahetajate järele ja aitas kaasa panganduse kujunemisele. Majanduslik edukus suurendas linlaste eneseteadvust ja paljud jõukad linnad tõstsid mässu maaisanda võimu alt vabanemiseks. Maapiirkondadega võrreldes oli linn oluliselt multikultuursem ja liberaalsem ning sealne elanikkond liikuvam. Seega arenes linnades kiiresti kultuur ja haridus, kuid levisid ka sotsiaalsed pahed. Linlaste ellusuhtumine oli kasumlikkusele orienteeritud, st rikkust hinnati päritolust kõrgemaks. Linnaelu oli kirev kõikvõimalike pidustuste poolest. Kiriklikku algpära tähtpäevi võidi tähistada üsna ilmalikul moel. Omaette zanr kujunes linlaste eluolu kajastavast kirjandusest. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus
ja majanduslikult sõltuvad. Referaadis on kajastatud ka intellektuaali ja kunstniku elulaadi ning nende tähtsust. Uurimuse käigus selgus, et kunstnike hakati järjest enam väärtustama , nende andeid ja nende tööd ning lõpuks tõsteti nad isegi aadliseisusesse. See meeldis mulle väga, sest hindan ka ise kunstnike ning nende andeid. Olid ka linnaelanikud, kelle probleemid sarnanevad väga palju ka tänapäevaste probleemidega. Maapiirkondadega võrreldes oli linn oluliselt multikultuursem ja liberaalsem ning sealne elanikkond liikuvam. Seega arenes linnades kiiresti kultuur ja haridus, kuid levisid ka sotsiaalsed pahed. Linlaste ellusuhtumine oli kasumlikkusele orienteeritud, st rikkust hinnati päritolust kõrgemaks. Mina arvan, et on palju probleeme mis olid keskajal aktuaalsed ja mis pole ka tänapäeval lõppenud: inimeste suhtumine, rahaprobleemid, kõrgema ja madalama astme rõhutamine.
annaabi.ee 
