Korrutan pooled 8-ga läbi. 8 15 8 12 (J 17) Y (X ) Nüüd leian y-i. 2 11 + 4 (J 17) 22 + 4 (J 17) -18 (J 17) Y (X ) Kontroll: 1) vp = 2 11 + 16 4 (J 17) pp = 4 (J 17); pp = vp 2) vp = 5 11 - 5 16 9 (J 17); pp = 9 (J 17); pp = vp Seega on leitud lahendid õiged. Vastus: 11 (J 17) ja 16 (J 17) ÜLESANNE 4. Eeldan graafide joonistamisel, et tegemist on märgendamata graafiga ja samuti et tegemist ei ole multigraafiga, st kaks tippu ei saa olla omavahel seotud rohkem kui ühe kaarega. Samuti eeldan, et tipp ei saa olla iseendaga ühendatud. Iga tipu juurde märgin ka selle tipu astme, et eri graafe oleks lihtsam üksteisest eristada. 1) Alustan võimalusest, kui mul pole ühtegi serva ehk ükski graafi tipp pole teisega ühendatud. 2) 1 servaga graafi moodustamiseks on mul samuti 1 võimalus, sest 1 servaga on võimalik ühendada
f. **Relatsiooni astme maatriksi saab leida järjestikuse korrutamise teel: R1 = R, Rn+1 = Rn R Graafid 31) a. Graaf on paar G = (V, E), kus V on mittetühi hulk ja E on hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. b. Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks. c. Hulga E elemente nimetatakse graafi servadeks. d. Kui graaf sisaldab silmuseid ja/või kordseid servi, on tegemist multigraafiga. e. Kui n-tipulises graafis on olemas serv iga kahe tipupaari vahel, on tegemist täisgraafiga, märgitakse Kn. f. Kui n-tipulises graafis pole serva ühegi tipupaari vahel, on tegemist nullgraafiga, tähistatakse On. g. Graafi täiendgraafiks ehk täiendiks nimetatakse graafi, millel on sama tippude hulk nagu graafil G, aga servaga on ühendatud parajasti need tipud, mille vahel graafis G serv puudub. h
annaabi.ee 
