Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele. Inimestel, kelle nägemine on alla 100 protsendi, on tunduvalt raskem arvuti taga töötada, kuna nende silmad on suurema pinge all. Peale tavaliste prillide kasuatakse sageli bifokaalklaase, mille ülemine osa on mõeldud kaugele vaatamiseks ja alumine osa näiteks lugemiseks. Vanasti oli kohe näha, et klaas koosneb kahest erineva lihviga osast, müüd on see üleminek sujuv ning on olemas ka multifokaalklaasid, kus tugevus muutub pidevalt kogu klaasi ulatuses. Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadatata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri. Selline tegevus koormab silma eriti just palju siis, kui nägemine on prillidega korrigeerimata või on prillid nii ammu välja kirjutatud, et ei vasta enam silma vajadustele. Silmi saab ka kaitsta arvuti eest. Palju oleneb sellest, kus on kuvar - kas silmade kõrgusel või allpool
tal tööd teha arvutiga. Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele. Inimestel, kelle nägemine on alla 100 protsendi, on tunduvalt raskem arvuti taga töötada, kuna nende silmad on suurema pinge all. Peale tavaliste prillide kasutatakse sageli bifokaalklaase, mille ülemine osa on mõeldud kaugele vaatamiseks ja alumine osa näiteks lugemiseks. Vanasti oli kohe näha, et klaas koosneb kahest erineva lihviga osast, müüd on see üleminek sujuv ning on olemas ka multifokaalklaasid, kus tugevus muutub pidevalt kogu klaasi ulatuses. Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri. Selline tegevus koormab silma eriti just palju siis, kui nägemine on prillidega korrigeerimata või on prillid nii ammu välja 5 kirjutatud, et ei vasta enam silma vajadustele. On olemas spetsiaalsed prillid arvutiga
annaabi.ee 
