Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks. Niisiis röövib kasside kuningas Haru ära ja kui tüdrukul poleks ustavaid sabalisi sõpru, paksu hulkuvat kassi Mutat ja iludust Parunit, siis peakski ta kõutsile mehele minema. Kasside kuningriigis ootavad Harut ja tema sabalisi saatjaid ootamatud kohtumised ja kõige uskumatumad seiklused. Kassi tänu võib tunduda lihtsa multifilmina, kuid seda võib tõsisemalt vaadelda läbi erinevate eetika teooriate. Mina tooksin välja näited läbi kolme erineva teooria. Kõigepealt siis läbi moraalirelativismi. Kui Haru seal kassimaal oli siis seal oli tema jaoks kõik teistmoodi ja kassid käitusid, ning tegutsesid ka erinevalt kui inimestemaal. Haru aktsepteeris seda ja üritas sobituda sinna, ning käituda nagu kassid. Ta ei tahtnud kedagi solvata.
maha lüüa (analoogne jonnipunni nukule). · Katse viidi läbi viie lasteaiarühmaga keda koheldi erinevatel viisidel. · Esimene rühm - tegevus nukuga toimus reaalajas ning laste ees. Bandura abiline (naisterahvas) hakkas nukku kõvahäälselt sõimama, lõi jalaga, viskas ning ründas haamriga · Teine rühm - lastele näidati sama agressiivset tegevust, kuid filmilindilt · Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina · Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus nukuga sõbralikult · Viies rühm - kontrollgrupp kes ei näinud mingit stseeni nukuga. · Pärast stseenide näitamist jäeti lapsed nukkuga natukeseks ajaks üksinda. Laste käitumist jälgiti läbi läbipaistva seina ning registreeriti kõik nende sõnalised ja füüsilised toimingud. · Kõige agressiivsemalt käitusid nukuga multifilmi näinud lapsed, neist jäi agressiivsuselt
agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine.(Albert Bandura) Katse viidi läbi viie lasteaiarühmaga keda koheldi viiel erineval moel. Esimene rühm - tegevus BOBO´ga toimus reaalajas ning laste ees. Bandura abiline hakkas nukku kõvahäälselt sõimama, lõi jalaga, viskas ning ründas haamriga. Teine rühm - lastele näidati sama agressiivset tegevust, kuid filmilindilt Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus BOBO´ga sõbralikult Viies rühm - ei näinud mingit stseeni nukuga. Pärast stseenide näitamist jäeti lapsed nukk BOBO´ga üksinda. Laste käitumist jälgiti läbi läbipaistva seina ning registreeriti kõik nende sõnalised ja füüsilised toimingud. Kõige agressiivsemalt käitusid nukuga multifilmi näinud lapsed, neist jäid agressiivsuselt veidi maha filmi vaadanud ning tegelikkust näinud lapsed
Biheiviorism ja õppimisteooriad: Albert Bandura - Sotsiaalse õppimise teooria: kasvas välja biheiviorismi punktidest õppimine tasustamine eest - positiivne/negatiivne kogemus teiste kogemuste pealt õppimine - motoorse korteksi läheduses on ajuneuronid, mis selle tingib uuriti ja vaadeldi laste agressiivsust - BoBo nukk on ärritaja (nukku koheldakse hästi ja halvasti ning see kantakse erinevatel viisidel lastele ette - reaalselt, multifilmina, must-valgelt) Nähtut ei jäljendata kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord Käitumine tekib ka siis kui ei ole kinnitust Kriitika: arvatakse, et selle tegemine laboris ei näita seda, et seda tehakse ka väljaspool laborit; pole kindel, et samad tulemused on korratavad; kui BoBo oleks elus, kas siis temaga kui mingis suhtes oleva isikuga käituks ta samamoodi; eetika Tegemist on korratava katsega Sotsiaal-kognitiivne teooria, 1980 17.02 Enesetõhusus
annaabi.ee 
