suvalise inimese süüdistusest, et tegeled millegi seadusevastasega ja reedad kodumaad. Kuid kas tänapäevalgi on rohkem inimlikkust ja halastust? Kas saabki olla varasemast enam inimlikke omadusi, kui meid ümbritseb nii palju varjatud julmust ja negatiivset eeskuju? Enamikes tänapäeva kodudes on endale leidnud koha televiisor, kust tulevad filmid maffiast ja mafioosodest, kelle eluülesanne seisnebki teineteise mahanottimises. Paljud multifilmidki, nagu laste lemmikud "Mootorratturhiired Marsilt", "Ämblikmees" ja muud sellesarnased, on ju puhas heade ja pahade võitlus, teineteise peksmine ja ületrumpamine. Ka vanema generatsiooni seriaalid, nagu "Rosangelika", põhinevad ju põlvkondadepikkusel vaeste ja rikaste vahelisel vihavaenul. Sellised filmid ja seriaalid lõppevad tavaliselt hästi ning annavad lastele eeskuju, et pahade üle saavutab võidu mitte heaga ja inimlikkusega, vaid viha ja vägivallaga.
On olemas ka teisi keeli, mis on koolis kohustuslikud või võime ise juurde õppida. Mida rohkem võõrkeeli oskame seda rikkam on meie sõnavara ja kultuurilised teadmised välismaailma kohta. Tänapäeval ei ole mõtet kahelda võõrkeelte vajalikkuses, kuna kõik on tänapäeval võõrkeeles. Reisides peab oskama võõrkeelt, et hakkama saada erinevate riikide kultuuri ja inimestega. Puutume kokku juba väiksest peale võõrkeeltega, kuna multifilmidki ei ole enam emakeeles (www.miksike.ee). Võõrkeelte õppimine tuleb igale inimesele endale kasuks. Tänapäeva maailmas ei saa ilma võõrkeelte oskuseta hakkama, et minna välismaale õppima ja omandada hea haridus on vaja võõrkeelte oskust. Paljud inimesed tahavad minna välismaale õppima 12 aga selleks, et seal hakkama saada on vaja head keeleoskust. Selleks, et hea keeleoskus omandada on vaja varuda kannatust ja õpitahet (www.miksike
annaabi.ee 
