(joonis 2). Natuke aega hiljem on nad täiesti sirged, kui siis liblikat segada, vajuvad tiivad taas kortsu ja jäävadki selliseks. Kortsus tiibadega liblikas on aga lennuvõimetu (Viidalepp, 2000). 2.6 Munemine Apolloliblikad munevad oma munad toidutaimedele-lõokannused on ju valmikute lennuajaks juba närbunud, vaid juhuslikule rohukõrrele või isegi maapinnale. Selleks kukutab emane end rohupadrikusse ning rändab seal tasapisi ringi, kuni ta leiab mullusel kulukõrrel või maapinnal muna paigutamiseks sobiva koha. Pisikesed kuklikujulised munad on tuhmvalged ning väljutamisehetkel veidi kleepuvad (Viidalepp, 2000). 6 Joonis 2. Mustlaik-apollo (http://nagi.ee/photos/Kessuputukas/20876151) 3. Liigi levik ja arvukus Mustlaik-apollo levikuala ulatub Prantsusmaast Lääne-Siberi steppideni ning üle Ida-Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna-
juhtima. Viimases vahetuses üritab Austraalia ankrumees Ian Torpe kuldmedali oma maale võita, kuid esikohast jäi teda lahutama 13 sajandikku. Neljanda kuldmedali võitis Phelps 200 m kompleksujumises, kus nii poolfinaalis, kui ka finaalis parandas ta olümpiarekordit. 100 m lilblikujumises oli Phelpsil ees raske katsumus, kuna kuldmedali võitmiseks tuli olla parem maailmarekordi omanikust kaasmaalasest Ian Crockerist, kellele tal mullusel MM-il Barcelonas tuli alla jääda. Finaal oli pealtvaatajatele väga põnev ja lõppes Phelpsi napi võiduga, kus ta oli olümpiarekordit ületava tulemusega 51,25 kõigest 4 sajandikuga kiirem Crockerist. 4x100 m kompleksujumises ei olnud Phelpsil enam vaja kuuenda kuldmedali saavutamiseks täie pingega osaleda. Ta ujus teatevõistluse eelujumises, kuid finaalist loobus Ian Crockeri kasuks. Võiskonnakaaslaste võit tõi ka Phelpsi kaela veel ühe olümpiakulla.