6 tl soola 2 dl suhkrut 13 dl rukkijahu (paar dl võib asendada linnasejahuga) Soovi korral seemneid ! Panen kõrvale veidi juuretist järgmiseks korraks ! (umbes 4 spl). Vooderdan leivavormid küpsetuspaberiga ja jagan taigna kahte vormi. Vormid täita poole või kolmveerandi ulatuses. Silun pealt märja käega või vette kastetud lusikaga, muidu kargab kogu tainas käe külge. Siis raputan peale linaseemneid või muud head kraami. Jätan kerkima rätiku alla, kuni taigen on võrdselt ilusaks mulliliseks kerkinud (olenevalt ruumi soojusest 2-3 tundi). Mida soojem ruum, seda parem. Kuumutan ahju 250°-ni, siis asetan vormid ettevaatlikult ahju (mitte raputada), küpsetan selles kuumuses 25 minutit, siis katan vormid fooliumiga(ei kõrveta pealt nii palju) , vähendan temperatuuri 200° ja küpsetan veel 40-45 minutit. Siis peaks leivad valmis olema. Ahju ust küpsetamise ajal mitte avada! Võtan nad vormist välja, silun pealt veega üle ja panen puhta rätiku sisse jahtuma. Kohe ei
millel on teatud erinevad olekud. Keevkiht on võimalikult ühtlase tükisuurusega peeneteralise materjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbijuhitava keskkonna (katla puhul õhu) kineetilise energia mõjul. Keevkiht ja selle takistus on püsivad voolava keskkonna kahe piirkiiruse vahemikus, millest esimene muudab seisva materjalikihi keevaks, teisel piirkiirusel kanduvad materjali osakesed kihist välja ning algab pneumotransport. Jaguneb mulliliseks ja tsirkuleerivaks keevkihiks Mulliline ehk traditsiooniline keevkiht 1. Koldekamber 2. Kütuseettekanne 3. Torurest 4. Õhukamber 5. Põleti kütuse süütamiseks 6. Ülekuumendi 7. Aurustusküttepind 8. Trummel 9. Ökonomaiser ja õhueelsoojendi
annaabi.ee 
