märg Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus · Liivmullad hästi õhuvooludega e. vesine endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhustatud, põuakartlikud. 1. füüsikaliseltseotud vesi Mulla veerziimi reguleerimisvõtted õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² Mullaveesisaldusest oleneb a. hügroskoopsus vesi 1. pinnaprofileerimine mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi soojusmahtuvus väga suurel maksimaalne hügroskoopsus Wmh . pF 2. kuivendamine võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui määral. Veega küllastunud liival on imamisjõud (veesamba kõrgus 3
Aastane tsükkel mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine. Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla. · Liigniisketes muldades valitsevad anaeroobsed protsessid. Need mullad on halvasti õhustatud · Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud. Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1
70cm sügavusele. Aastane tsükkel - mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine. Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla. · Liigniisketes muldades valitsevad anaeroobsed protsessid. Need mullad on halvasti õhustatud · Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud. Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1
annaabi.ee 
