MULLAVILJAKUS VÄHENEB A. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST JAHE KLIIMA. MULLAS TEKIB LASKUV VEEVOOL, MIS KANNAB LAHUSTUNUD TOITAINED JA PEENEMAD MULLAOSAKESED SÜGAVAMALE B. OKASMETSA-VÖÖNDIS VARIST JA KÕDUMATERJALI ON VÄHE, OKKAD MUUDAVAD SELLE HAPPELISEKS. AEGLANE MULLATEKKEPROTSESS C. HAPPELINE KESKKOND HAPPELINE KESKKOND SOODUSTAB TOITAINETE LAHUSTUMIST JA NENDE MULLAVEEGA SÜGAVAMALE KANDUMIST III. SOOSTUMINE TOIMUB LIIGNIISKES KESKKONNAS. SOODUSTAVAD TASANE AEGLASE VEE ÄRAVOOLUGA PINNAMOOD, NÕOD, KUHU VESI KOGUNEB NING IGIKELTSA ESINEMINE. A. TURVASTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, KUS TAIMEJÄÄNUSED LAGUNEVAD OSALISELT B. GLEISTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, TEKIVAD SINAKAD JA ROHEKAD GLEIMINERAALID JA ROOSTEPLEKID C
Keemine algab vahemikus 30-70 cm. Niitmise ja karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele soostunud rohumaad. Mulla ülesharimisel moodustub eutroofne toorhuumuslik horisont, milles orgaanilise aine ja huumusesisaldus on 7,0-8,0%, üldlämmastiku sisaldus 0,35-0,4%. kultuuristamisel väheneb leostatud gleimuldadel orgaaniline aine ja lämmastiku sisaldus. Mulla pH on alla 5,5. Liikuva või kiirelt vahelduva mullaveega leostunud gleimuld on hea keskkond nii juurte arenguks kui ka mullaelustiku tegevuseks. Peale selle, et liikuv mullavesi rikastub paremini hapnikuga, soodustab neis muldades organismide tegevust ka mullavee ja mulla neelava kompleksi kaltsiumirikkus. Gleimullad on aeglasti soojenevad, sest nad on veest küllastunud, seepärast algab nendel muldadel kevadine vegetatsioon kuskil kaks nädalat hiljem. Kultuurimaana kasutamisel vajavad kuivendamist. Looduslikud
autori märkus) kõige kauem neli aastat, ofloksatsiin (nt Medofloxine ja Tarivid tabletid autori märkus) viis ja tsiprofloksatsiin (nt Ciprofloxacin Claris infusioonilahus autori märkus) koguni üheksa aastat pärast väetamist neid sisaldava reoveesettega. Sulfoonamiide on teistes riikides leitud reoveesettest, aga veelgi rohkem puhastatud reoveest, mis juhitakse jõgedesse või merre. Sulfoonamiidid liiguvad mullaveega kergesti taimedesse ja on taimedele mürgised." Uuringus selgus, et Tallinna ja Tartu reoveesete sisaldas fluorokinoloonide ja sulfoonamiidide jääke, mis ei lagunenud lõplikult ka sette kompostimise jooksul. Laborkatsed on kinnitanud, et sulfoonamiidid ja fluorokinoloonid akumuleeruvad taimedesse, sealhulgas toidutaimedesse. Erinevalt loomorganismist puudub taimedel väljutusmehhanism ning seetõttu võivad ravimid taimedes kontsentreeruda.
annaabi.ee 
