Kraavi nõlvus tuleb valida vastavalt pinnase iseloomule ja kraavi sügavusele. Igal pinnasel on oma loomuliku varisemise nurk, mis oleneb pinnase sidususest ja pinnaseosakeste omavahelise hõõrdumise suurusest ning pinnase niiskusesisaldusest. Mida rohkem on pinnases vett, seda väiksem on tema loomuliku varisemise nurk ja seda suurem tuleb valida nõlvustegur. Nõlvustegurile avaldab mõju ka kraavi sügavus, kraavide äärde rajatud teed ja liigeldavad mullavallid. Kui tegemist on vähem lagunenud turbaga, võib nõlvus olla väiksem, kui aga hästi lagunenud madalsooturbaga, siis peab ta olema suurem. Sügavama kraavi korral valitakse ka suurem nõlvus. Nõlvusteguri valikul tuleb arvestada, et lamedam nõlv on varisemise vastu püsivam. See aga suurendab mullatööde mahtu. Nõlvus oleneb ka kraavi kaevamisel kasutatavast mehhanismist. Kraavi põhja laius Kui kogujakraavi vesikond on alla 200 ha, võetakse tema põhja laiuseks 0,3 ...0,4 m
Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate, kühvlite, pintslitega, sõelaga, leiud joonistatakse ja pildistatakse. Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse kihtide kaupa. Kaevandi seintel ehk profiilil on näha palju jälgi (nt tulekahju). Kaevamine viiakse läbi kuni loodusliku pinnani. Kultuurkihi tekkimine. Mullavallid olid kunagi ümber maja müüri ja kaevu augu asemel. Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus. Kui toimub häving, siis hävingust jääb oma kiht järele. Mõne aja möödudes rajati uus kaev ja sellest tekkisid omaette kihid. On vaja lahti mõtestada, kuidas kihid tekkinud on. Pärast kaevamist on kaks võimalust. Ehitusjäänused jäetakse välja. Teisel juhul aetakse auk kinni ja taastakse kunagine muistend. Kalmete kaevamisel kasutatkse teist metoodikat. On oluline mõista kääpa
3. gruppi kuuluvates kasvukohtades tuleks kuivendussüsteemide projekteerimisel ja kuivendamisel põhiliselt arvestada metsateede ehitamise ja kevadiste sulavete kiirema ärajuhtimise vajadusi, seega piirdudes kraavide rajamisega esmajoones kvartalite sihtidele. Metsade tootlikkus võib pärast kuivendamist tõusta metsa parema majandamise tõttu. Teed ja liikluseks kohandatud kraavi mullavallid võimaldavad puistutele paremat juurdepääsu, mistõttu neid saab hõlpsamini majandada ja ekspluateerida. Tee ehitus kõrvalolevast kraavist võetud pinnasest tuleb tunduvalt odavam kui pinnasest, mida tuleb vedada kaugemalt või pinnasest, mida võetakse küll tee kõrvalt, kuid selliselt, et vee äravool jääb reguleerimata. Eespool käsitlesime turvasmuldadel ja soostuvatel muldadel kasvavate puistute (männikud, kuusikud, kaasikud, sanglepikud) kuivendamise tulemusi peamiselt U
annaabi.ee 
