Leostunud muldadel puudub kuivendus vajadus. Leostunud mulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Leetjad mullad - KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad ning nende profiilis on selgelt näha lessiveerumist. Selle tagajärjel tekib väljauhtehorisont (El-horisont) ja selle alla pruun sisseuhtehorisont (Bt-horisont). Keemine esineb enamasti sügavusvahemikus 60-90cm. Juhvtivateks mullatekkeprotsessideks on lessiveerumine ja savistumine. Leetjate muldade lähtekivimiks on enemasti kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Leetjatel muldadel on head taimekasvatuslikd omadused ja seetõttu kasutatakse neid muldasid enamasti põllumaadena. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetjaid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks ning ühtviisi sobivad ka
pruunikas hall horisont vahel (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakestemehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveernud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurnesisseuhtehorisont (Bt), mis on savi- ja ibeosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga. Sellistel muldadel toimub kihisemine tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Tavaliselt on lähtekivimiks kas kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtivaks mullatekkeprotsessideks leetjatel muldadel on lessiveerumine ja savistumine. Leetja mulla tüüpprofiil: A-Ew-Bt-C. Huumushorisondile järgneb lessiveerunud horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ning lähtekivimiks võivad olla nii kollakashallid kui ka punakaspruunid karbonaatsed moreenid. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C
annaabi.ee 
