kindlaks mulla liik. Praktika käigus rakendati varaseimaid teadmisi mullateadusest ja Eesti mullastikust. Arvestustöö eesmärgiks on tudengil õppida kasutama Maa-ameti mullastikukaarti, selgitada välja muldade morfoloogilised ja agronoomilised tunnused, võrrelda omavahel uuritavaid muldi ning et nende omadusi ja tunnuseid omavahel analüüsida. Veel uuriti valla tasemel muldade tekketingimusi ja prooviti neid mullatekkeprotsessidega seostada. Viimaks selgitati välja, milline on parim viis muldade edaspidiseks kasutamiseks. . 3 1. Töö metoodika Enne välipraktikat koguti eelmise õppeaasta jooksul valmistati ette uurimisala taustinfo, milleks olid mullatekketingimused, aluspõhi, pinnakate jms. Arvestustöö raames oli vaja sooritada iseseisvalt kolm mullakaevet (sügavusega 1 m) autori kodukohas, mis asub
organismidega ja hakkab toimima bioloogiline aineringe. Selle tagajärjel akumulleerub elutule substraadile järjest rohkem mulla talitlemiseks vajalikku uut orgaanilist ainet. Mullatekke põhiliseks mootoriks on taim- muld-süsteemis kulgev bioloogiline aineringe. Samal ajal võib mullas jätkuda lähtekivimi või muu mineraalse materjali füüsikaline, keemiline ja bioloogiline murenemine. Osa kivimite murenemiseprotsesse põimub tihedalt mullatekkeprotsessidega. Eriti olulised on mitmesugused hüdrolüüsiprotsessid, karbonaatsetes muldades karbonaatide lahustumine koos leostumise või akumulatsiooniga ja liigniisketes muldades redoksprotsessid. 20 Tegelikult toimuvad mullas pidevalt mitmesugused füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid vastavalt keskkonna ökoloogilistele tingimustele ja nende
annaabi.ee 
