Geograafia 1. Näited murenemisest l ähiümbruses: Nt muldade külmumine ja sulamine praegusel aastaajal. 2. Miks on Eestis murenemiskoorik suhteliselt õhuke võrreldes lõunapoolsemate piirkondadega? Kuna meil on murenemine toimunud vähem aega ning meie mullaveeomadused pole samad mis lõunapoolsematel aladel. 3. Milline on murenemise seos mullatekkega? Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. 4. Millised tegurid soodustavad f üüsikalist murenemist? Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 5. Miks on Lääne Euroopa suurlinnades marmorskulptuuride s äilitamine muutunud tõsiseks probleemiks?
dünaamilised süsteemid. 2) Kirjelda Maa siseehitust Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimine kest on maakoor. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal.< 3) Milline seos on murenemisel mullatekkega ? Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks valik tolm ja niiskus. 4) Euraasia kaart PILET 3 1) Kirjeldage kivimiringet Kivimiringe on ainete liikumine litosfääris ja Maa sügavamate kihtide vahel. Kivimiringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist, nt kulutustel, murenemisel ja settimisel muutuvad moondekivimid settekivimiteks ja settekivimid muutuvad
35. Milline seos on laamade piirialade iseloomu ja maavärinate koldesügavuse vahel? PILET nr 16 36. Millised nähtused kaasnevad maavärinatega, mis võivad kaasa tuua inimohvreid? 37. Tooge näiteid välistegurite mõjust pinnamoe kujunemisele. 38. Millistes piirkondades esineb ja kuidas tekkivad maalihked? 39. Millised nõlvaprotsessid on kiired ja millised aeglased? 40. Milline seos on murenemisel mullatekkega? 41. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? PILET nr 2 42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4 43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48
viljakuse avaldumise (funktsiooni) järgi. Esimesel juhul on mulla viljakuse põhiliseks näitajaks mulla lõimis, huumusevaru, reaktsioon, toitainetesisaldus, veeolud jm., mida väljendatakse naturaalnäitajates; teisel juhul saagid pinnaühikutelt. Viimane moodus mulla viljakuse hindamisel on võimalik inimtegevuse samaaegsel hindamisel. Eristatakse looduslikku viljakust ja tehisviljakust. Mulla looduslik viljakus kujuneb koos mullatekkega, areneb mulla geneesis ning oleneb mulla koostisest, omadustest ja režiimidest. Mullas sisalduv taimetoitainete üldvaru määrab mulla potentsiaalse viljakuse. Mulla füüsikalisest, keemilisest ja bioloogilisest seisundist tulenev toitainete ja vee hulk, mida taimed tegelikult omastavad, määrab mulla efektiivse viljakuse ehk mulla produktsioonivõime, mis on mullaviljakuse kvantitatiivne näitaja. Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse põhjal inimtegevuse mõjul.
annaabi.ee 
