Väiksemates kogustes on meil kasutada enda väikeveok. Mõlemal juhul lisandub aga transpordi tasu. Teine võimalus on, et klient ise organiseerib transpordi. Kasutusotstarve Lillede (ka. toalillede) ja erinevate taimede kasvuks. Teada olevalt soovitatakse toataimi ja muid taimi regulaarselt väetada. Kompost sobib selleks ideaalselt oma väärtuslike toitainete sisalduse tõttu. Peale selle on kompostil pikas perspektiivis positiivne mõju mullastruktuurile. Mulda on siis lihtsam töödelda ja muld hoiab põhjavett ning toitaineid paremini kinni. Sel põhjusel võib tihti näha, et taimed, mis kasvavad kompostirikkas mullas, on tugevamad ja tervemad. Komposti panek aeda või lillekasti: kevadel ja/või suvel laotada 1,5 cm paksune kompostikiht maapinnale. Seejärel kaevata see hargiga kergelt pindmisse mullakihti. Raske savimulla korral on kõige mõttekam komposti sügisel laotada. Siis võib komposti mullaga segada terve aasta jooksul
• Savisisaldus • pH tase • Mullalahuse ioonide kontsentratsioon • Katioonide hulk ja kvaliteet • Katioonide vahetusvõime Looduslikud protsessid • Bioloogiline aktiivsus • Usside hulk ja liigiline jagunemine • Mikroobid • Juured • Külmumine, külmakerge • Kuivamis- ja niiskumistsüklite arv (savimullad) Topograafia ja kliimatingimused (vihm, jää, evapotranspiratsioon) looduslikes protsessides ja maaharimises avaldavad mõju mullastruktuurile 166. Muldade hävinemist põhjustavad protsessid Muldade degradeerumist(halvenemist, langemist) põhjustavad järgmised tegurid: saastumine pestitsiidide ja üleväetamisega (nitraatide ja fosfaatidega), negatiivne mõju mullaelustikule; orgaanilise aine erosioon ning kadu; pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt; muldade hapestumine happevihmadega. VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12%
annaabi.ee 
