Igal juhul on kuivendamine otstarbekas metsateede ehitamisel ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomisel. Tarna kasvükohatüüp - kuivendamine on positiivselt, kuid võrdlemisi tagasihoidlikult mõjutanud tarna kasvukohatüübi puistute tootlikkust. Siiski on tootlikkuse tõus suurem kui teistes uuritud liigniisketes mineraalmaa kasvukohatüüpides (angervaksa, karusambla, osja, sinika). Arvestades tarna kasvukohta iseloomustavaid mullastikutingimusi (õhuke turvas liival), mis soodustavad veereiimi reguleerimist ning pealmist horisonti moodustava turbakihi ja selles talletunud toiteelementide tõttu kindlustavad ka puid teatava piirini toitainetega, tuleb tulemusi küllalt ootuspäraseks lugeda. Kas kuivendamisega saavutatav tootlikkuse tõus on kulutuste katmiseks piisav, peavad näitama ökonoomilised arvutused. Kuivendamist ulatuses, mis on vajalik metsateede
Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud (okaspuupuistud on madalama toitainete nõudlusega, kui lehtpuupuistud). Eestis on üks
hüdrogeoloogilisest ehitusest, mulla vanusest, taimestikust, inimtegevusest jms. Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab)
annaabi.ee 
