· massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1
• massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1
7. Kuidas toimub Eesti mulla nimetuse konverteerimine WRB süstemaatikasse 8. Mida kujutavad endast podzoluvisolsid, kas või kus neid Eestis esineb 9. Mille alusel määratakse metsamaa maksustamisthind? 10. Millised raskemetallid ja millises Eestimaa osas on kõige probleemsemad, mis on piirnorm 11. Millises mõõtkavas on koostatud digitaalsed mullastikuhorisondid, milliseid mullastikukaarte veel teate 12. Kuidas leitakse mullastikukaartidelt korese sisaldus ja keemise sügavus 13. Milliste variantidena esitatakse mullastikukaardil huumushorisondi tüsedus 14. Mida kujutab endast kõrbestumine 15. Kuidas ja mille alusel jaotatakse leedemuldi 16. Milline on rendsiina profiil, mis sellel mullal kasvab 17. Kuidas ja mitmeks mullastikuvaldkonnaks on eesti jaotatud 1
1. Mullaelustiku ja taimede liigilisekoostise muutused seoses mulla keemilise saastumise ja liigsest tihenemises tingitud õhu- ja niiskusreziimi muutumisele 2. Võõrkultuuride kasvatamine 3. Haruldaste taimeliikide asualade hävitamine 4. Floora ja fauna koosseisu muutumine NB! Tekkeallika järgi võib degradatsiooni tinglikult jaotada looduslikuks ja inimtekkeliseks. 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Mullastikukaarte, mille kontuurid on tavaliselt kantud muldade geneetilismorfoloogilise klassifikatsiooni alusel, kasutatakse muldadeleviku iseloomustamiseks, ülevaate saamiseks muldadest kui loodusvarast ja tootmisressursist, aga ka paljude konkreetsete ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine)