2.2 Mulla koostis 1) Mis on mullasõmerad? Muld koosneb liiva- ja saviosakestest. Huumus liidab osakesi mullasõmerateks. 2) Kuidas muutub mulla koostis aasta jooksul? Mullakiht muutub paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber. 3) Millest sõltub mulla viljakus? Sellest, milline taimestik antud piirkonnas levib. 45% mineraalaine 5% orgaaniline aine
Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Õhk Vesi Orgaaniline aine Mineraalaine Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi. Sügavamale mulda imbuv vuhmavesi kannab kaasa ka peenemad huumuseosakesed. Aja jooksul kujunevad
Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Samaaegselt huumuse tekkimisega toimub ka tema pidev lagunemine. Lagunemise käigus muutub huumus lõpuks lihtsateks ühenditeks: veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks. Mineraalainetest on mullas kõige rohkem kaltsiumi ja magneesiumi. MULLA GAASILINE OSA Õhk on mullas mullaosakeste vahel. Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Hapnikku kasutavad mullas elavad loomad ja taimede juured hingamiseks. Hingamise käigus
süvagleistumist. http://www.teara.govt.nz/en/soils/7/2 Sooldumine · Primaarne, kui aurumine ületab sademeid · Sekundaarne on niisutamise tulemus · Lahustuvate soolade kogunemine mulda Mg2+; Ca2+; K+; Na+ · Taimed ei vaja Na+, selle väljapesemine mullast võib muuta mulla struktuurituks Solontsak mullasõmerad lagunevad soolalahuses http://geo.bildungszentrum-markdorf.de/fortbildung/pages/Aralsee-Glossar.htm Siin ei kasva enam midagi ...
jõevee pind on samal tasemel. Parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. Kuid ka siis püsib mõningane sooldumisoht, kuna mullavee kontsentratsioon laguneb ja mullalahuse ning mulla vaheline keemine tasakaal muutub. Läbipesemine võib osutuda ka võimatuks,, kui naatriumi kontsentratsioon on mullas juba liiga kõrge. Sellisel juhul muutub muld niiskudes naatriumi toimel struktuurituks, s.t vett mitte läbilaskvaks, sest mullasõmerad lagunevad soolalahuses tihedaks massiks. Muldade hapestumine Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomulik 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Kui teatud looduslikud taimeliigid ongi kohastunud kasvama happelisel mullal, siis enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda.
KOOSLUSTE VAHELINE KONVERGENTS Täna räägime põhiliselt koosluste sisemisest konvergentsist. 1) Teadlased väidavad, et looduses pole homogeenseid keskkondi, s.t ühtlaselt segunenud homogeenseid. Targad mehed on öelnud ka seda, et keskkonna heterogeensus on midagi niisugust, mis sõltub, teda tunnetava organismi suurusest. Ntks kui sinepi seeme satub tavalisele põllule, kus on suured mullasõmerad. 2) Enamiku, aga võib-olla ka kõigi keskkondade puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressursside gradientidest. Ökoloogilises mõistes gradient taimekoosluse kasvukoha (ökotoobi) või mingi koosluse muutlikuse rida. Gradiendi puhul võime rääkida ntks ajalist või ruumilist gradienti. Ajas on ntks rütmilised gradiendid (ööpäevased, sessoonsed). Gradient võib olla ka
15, põllum. 1011 Pruunid näivleetunud mullad LP Stagnic Luvisol (WRB), Glossoboralfs, Eutroboralfs (ST) Mullaelustik looduslikes LP pidurdunud või väheaktiivne, seeneline lagunemine Põllumuldades tänu lupjamisele intensiivistub, seeneline asendub bakteriaalse lagunemisega Heledad näivleetunud mullad L(P) Mullasõmerad vähese vastupidavusega ning purunevad vihmapiiskade mõjul kergesti Endla Reintam, 2009 13 Põllum. Dm äsjaharitud kihis 1,2 1,3, sügiseks 1,45 1,55 Mg m-3 3% kogu maafondist, 3% põllumaast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
