2. Vastavalt tootmise iseloomule (tööstuslikud ja kohalikud) 3. Toime alusel (otsesed ja kaudsed) 4. Toime kiiruse alusel (kiiresti ja aeglaselt toimivad) 5. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile (vedelad ja tahked) 6. Taimetoiteelementide sisalduse alusel (ühe- ja mitmekülgsed) 23. N, P, K- ja mikroväetiste kasutamine. N- väetiste kasutamisel tuleb arvestada nende mõju mullareaktsioonile. Lämmastik on taimedele vajalik lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul. Vähese lämmastikusisalduse korral mullas taim ,,nälgib". N-väetisi tuleb kasutada kevadel ja suvel, mitte sügisel. Lämmastik leostub kergesti mullast välja (seega ei tasu anda suuri lämmastikväetise koguseid korraga, vaid vastavalt vajadusele). Lämmastikväetiste tõhusus sõltub ilmastikust (sademetest ja temperatuurist). Mida pikem ja jahedam on kevad, seda
Muutuvad kergesti üle ammooniumühenditeks ja edasi nitraatideks. Enam leiab kasutamist karbamiid. Pealtväetamiseks amiidväetised ei sobi, sest esimesed laguproduktid on taimedele mürgised. Põllumajanduskultuuride kestval viljelemisel, kuid nende väetamata jätmise või vähese kasutamise korral väheneb mulla lämmastikusisaldus. Vähese lämmastikusisalduse korral mullas ei ole aga loota head taimede kasvu ja ka saaki. Lämmastikväetiste kasutamisel tuleb arvestada nende mõju mullareaktsioonile. Kõige enam hapestab mulda ammooniumsulfaat. Ka pidev karbamiidi kasutamine mõjutab mulla potentsiaalset happesust. 14 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mulda neutraliseerivat mõju avaldavad kaltsiumnitraat ja naatriumnitraat. Väga oluline on ka
annaabi.ee 
