..260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass 4,5...5 kg, 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid
Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50...60. elupäevast juveniilsulgimisega (50...60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48...52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja. Kultuurpopulatsioonid on tänapäevani säilitanud lennuvõime. Euroopasse toodi muskuspardid pärast Lõuna-Ameerika koloniseerimist. Palju kasvatatakse Prantsusmaal, Kanadas, Itaalias ja Hollandis. Eestisse toodi muskuspardid 1981. a kevadel. Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass 4,5...5 kg, 2,5...3 kg.
Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja. Kultuurpopulatsioonid on tänapäevani säilitanud lennuvõime. Euroopasse toodi muskuspardid pärast Lõuna-Ameerika koloniseerimist. Palju kasvatatakse Prantsusmaal, Kanadas, Itaalias ja Hollandis. Eestisse toodi muskuspardid 1981. a kevadel. Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass ♂ 4,5...5 kg, ♀ 2,5...3 kg.
Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja. Kultuurpopulatsioonid on tänapäevani säilitanud lennuvõime. Euroopasse toodi muskuspardid pärast Lõuna-Ameerika koloniseerimist. Palju kasvatatakse Prantsusmaal, Kanadas, Itaalias ja Hollandis. Eestisse toodi muskuspardid 1981. a kevadel. Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass ♂ 4,5...5 kg, ♀ 2,5...3 kg.
annaabi.ee 
