Infiltreerumise kiiruse saamiseks mõõdetakse aeg, mis kulub mullapinnal lasuva vee taseme alanemiseks teatud vahemaa võrra. Aja jooksul see kiirus väheneb, sest mullapoorid täituvad veega. Kui muld on veega küllastunud, muutub infiltreerumsie kiirus ühtlaseks. Kui muld on küllastamata, siis on infiltreerumise kiirus suur. Küllastatud mulla puhul on kiirus ühtlane ning sõltub mulla lõimisest ja struktuurist. Kui maapind on täielikult küllastunud ja ei suuda enam vett läbi mullapooride juhtida, läheneb kiirus nullile. Kasutamine: Alustuseks tuleb valida koht, mis asuks mulla kirjeldamise kohast 2-5 meetri kaugusel. Seejärel tuleb ehitada infiltromeeter. Kõige lihtsam on lõigata purkidel põhjad alt ja seejärel märkida purkide siseküljele mõõteskaala millimeetrites (nt. 20-40mm vahedega). Juhul, kui taimkate ei ole maapinnaga ühetasane, siis tuleb see lõigata ühetasaseks ja eemaldaga lahtine orgaaniline aine. Püüdke mulda, mitte puudutada
· Mullatekke tegurid 1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3. lähtekivim (mille peale muld kujuneb) 4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas. liiv saviliiv liivsavi savi -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------> 0-10% 10-30% 30-50% 50-100% mullaosakeste suurus väheneb mullapooride suurus väheneb niiskussisaldus suureneb õhusisaldus väheneb soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb · Kõik mullad võib jaotada ka veereziimi järgi: 1. läbiuhtelise veereziimiga mullad (sademete hulk > aurumine) 2. tasakaalustatud veereziimiga (sademete hulk = aurumine) 3. aurumise ülekaaluga (aurumine > sademete hulk) · Mullahorisondid: 0-horisont - kõdukiht, surnud orgaanilistest ainetest A-horisont - huumusekiht, tume
Mullaelustik osaleb mullatekkes juba Ch. Darwin tõestas vihmausside osa kivimite lõhustamises. Hästi tuntud vihmausside osa vermimulla tekitamises. Teada termiitide osa mullatekkes. Osalevad ka teised mullaelustiku rühmad (lestad, kakandid jt), mikrobiokoosluse osa glomaliini sünteesis. Mullaelusik mulla veereziimi reguleerijana: Väheneb pinnavool kuna selgrootud kujundavad maapinna struktuuri ja tekitavad mullapoore ja urge, mõjutavad seeläbi infiltratsiooni. Mullapooride kuju, suurus ja paiknemine kujundavad veevaru mullas. Palju räägitakse, kuid seni pole andmeid vee koguste kohta, mis säilitatakse mullas selgrootute tegevuse tagajärjena. Kõik mullaelugrupid mõjutavad vee liikumist mullas ja tema omadusi, olulisemad on mulla mikrobiokooslus ja vihmaussid. Tähtis regulatiivne roll on mulla mikro- ja mesofaunal ning selgrootutel kiskjatel. Mullaelutsiku osa toitaineteringes:
annaabi.ee 
