lagedad alad, kuid enamasti siiski metsades. Nende pesad on seest mitmekäigulised. Seal elab peale sipelgate enda veel teised putukad, mis on neile toiduks vajalikud. Nii nad hoolitsevad ka oma toidu eest mitte vaid enda.Ühes suures pesas võib elada umbes 100 000 sipelgat. Igal sipelgal on pesas ka omad kindlad tegemised. Neile on jaotatud, et kes on kes. Osad on töö sipelgad, toidusipelgad jne. Nende kuhilpesad on ehitatud kuivanud taimeosadest ja okstest Aedades ja elamutes elavad mullamurelased. Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Paljunemine: Järglased nukkuvad kookonist. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa
(Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Lestad ei ole paljale silmale nähtavad. Toiduks on neile suiras olev valk, mille tõttu nietatakse neid ka suiralestadeks. Piisavas niiskuses 25 - 30 oC ruumis võivad lestad suira pulbriks muuta, mistõttu on eriti ohtlik, kui lestad esinevad kärgede panipaikades. Lestad tavaliselt tugevatesse mesilasperedesse ei tungi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Sipelgatest tülikamad on meil mullamurelased, kes võivad mesindusele tunduvat kahju teha. Nad ehitavad oma kaevandpesi mullas või pesitsevad kändude koore ja kivide all. Kui nad tarude toppematerjalis hakkavad pesitsema, siis on neid sealt üsna raske välja ajada. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Mesilashunt (Lisa 3) on välimuselt herilasega väga sarnane putukas, kuid pea on tal tunduvalt suurema ningvarustatud tugevate suistega. Emane mesilashunt uuristab 25 - 40