1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
Aeg: aja jooksul muld areneb, Eesti mullad 10k vanused, Lähtekivim: mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused. + keemilise koostise. Fauna: bioloogiline tegur, esmatähtsad on lagundajad. Inimmõju: pos: kk ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. neg: erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine e saastamine. Passiivsed: lähtekivim, reljeef, aeg. Aktiivsed: kliima, organismid, inimtegevus 3.Mullamineraalosa. Mulla peenemate osakeste klassifikatsioon (jäme liiv, peen liiv, tolm, savi) Mulla mineraalset koostist iseloomustavad primaarsed ja sekundaarsed mineraalid. Lähtekivimi mineraalsest koostisest ja murendmaterjali osakeste suurusest sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused 4.Mulla orgaaniline aine Mulla kuumutamisel osa põleb ning muld muutub heledaks. Seda põlevat osa nimetatakse mulla orgaaniliseks aineks, mis moodustab künnikihis tavaliselt 2-3%.
annaabi.ee 
