rohkesti haritud, väetatud, lubjatud, väetatud ja lubjatud, seetõttu on põllumuldadel kasvavate taimede juured pindmises kihis. Metsastamise õnnestumiseks on oluline maapinna ettevalmistus, umbrohu ja loomakahjustuste eemaldamine ja läheduses olevate sobivate puuliikide seemnekandjad. Vilja alt äsja vabanenud maa-ala on lihtsam, kuna pidevamaaharimisega on umbrohud tõrjutud seisundis, peale selle on maa kobe ja on kerge istutada. Puuliikide ja metsastumisviisi valik sõltuvalt mullaliigist: Ko ja KI (põllumassiivil kõige suurema osa protsendiga mullad) – arukask, maarjakask, kuusk, tamm, hübriidhaab, metsastumisviisiks istutamine Kasutatud kirjandus Penu, P. 2006. Eesti muldadest põllumeestele. Kättesaadav: http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf (07.05.2015) Maa-amet. 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet
on massiarv 1,0, kui 50 kraadi, siis massiarv on 1,3, kui 30 kraadi, siis massiarv on 2 jne .. järjest suureneb. Et tulemused oleksid võrreldavad mõõdetakse läbipaistvust siis, kui päike on 30 kraadi kõrgusel. Kui kiirgus jõuab maapinnani, siis kõik ei neeldu, osa peegeldub tagasi. Seda, kui palju ühelt pindalaühikult tagasi peegeldub iseloomustame suurusega albeedo. A k = Rk /D + S' x 100% (avaldatakse protsentides). Albeedo sõltub oluliselt mullapinna siledusest, niiskusest ja mullaliigist. Must muld neelab kõige rohkem päikesekiirgust. Tasane liivapind peegeldab kuni 40%. Hallid mullad võivad peegeldada kuni 25%. Keha temperatuuri määrab molekulide keskmine kineetiline energia. Maa keskmine temperatuur on +15 kraadi. Pikalainelist kiirgust (see on tingitud maapinna sees olevatest protsessidest ja toimub ööpäev läbi, see EI OLE see kiirgust mis peegeldub maapinnalt!) saadab Maa atmosfääri.
määramine boniteediklassidesse? Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veereziimist ja reljeefist. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi.Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. 34. Mis on küpsusvanus ja küpsusdiameeter? Küpsusvanus peapuuliigi, selle vanuse ja boniteedi põhjal õigusaktidega (metsa majandamise eeskiri, metsa korraldamise juhend) kehtestatud vanus, millest alates puistu loetakse küpseks
annaabi.ee 
