Rasketel savimuldadel, halvasti kaitstud maa-alal, samuti nõrgemate istikute korral annab mõnikord paremaid tulemusi kevadine istutamine. Istutamist tuleb alustada kevadel esimesel võimalusel, sest karusmarjapõõsaste vegetatsioon algab vara ja juurdumata taimed on väga tundlikud kuiva suhtes. Karusmarjapõõsastel on kasulik kasutada ka multsi. Võrreldes katmata mullaga on multsitud mulla temperatuur suvekuudel veidi madalam, kuid ühtlasem- ei teki mullakoorikut ja väheneb vee aurustumine ning muld püsib niiskem, mulla mikroorganisme, vihmausse jt. mullaasukaid on arvukamalt ja nende tegevus intensiivsem, muld on küpsem ning huumuse- ja toitainesisaldus suurem, jääb ära mullaharimine ning seoses sellega ka juurte purustamine ja sügava mullakihi tihendamine, väheneb erosioon kallakutel, põõsastel on juurestiku ja maapealse osa kasv parem, saak suurem ning marjad suuremad ja kvaliteetsemad.
lisalastiga. Kobestatud mullakihi tüsedus libistamisel on 0,5-1,5 cm, seega libisti töötab mullapinnal. Libistamise peamised ülesanded on: - pindmise mullakihi tasnadamine, mis omakorda vähendab auramise pinda - põllupinna mikroplaneerimine, likvideerib mikrolohud - purustab mullapangad - loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks - loob eeldused ühtlase seemendussügavuse saavutamiseks - purustab mullakoorikut - mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega - libistamine soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete idanemist Libisti täidab oma ülesannet üksnes sel juhul, kui künniviilu hari korralikult kobestub. Libistamise tagajärjel kuivab muld paremini ülemises kihis, aurumine aeglustub. Kapillaarsetes poorides paikneb vesi ja mittekapillaarsetes õhk. Kui me töötleme mulla läbi, siis
annaabi.ee 
