segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset (tüükultivaatoriga) kultiveerimist. Külvieelselt kultiveeritakse harilikult kuni 10 cm, koristusjärgselt 25–45 cm sügavuselt. Vahetevahel kasutatakse pärast külvi ka rulle, et väiksemad mullakamakad purustada ja pindmist mullakihti tihendada, mis vähendab aurustumist, parandab mulla ja seemnete kontakti ning surub kivid mulla sisse. Tänapäeval tehakse seda tihti külviku külge kinnitatud kummist rulliga. Randaal ehk ketasäke on põllumajanduses kasutatav hoburakendi või traktori haakeriist, mida kasutatakse suurte mullakamakate ning murukamara purustamiseks ja põllu künniviilude kobestamiseks.
mugulate kvaliteedilangus oleksid minimaalsed. Selle eelduseks peaksid säilimisele minevad mugulad olema võimalikult terved, mehhaaniliselt vähe vigastatud ja võrdlemisi puhtad. Et seda saavutada, tuleks mugulad peale koristust 2 nädalat kuskil hoiustada ja siis alles sorteerida. Sellise hoiustamise eesmärgiks on mugulate kuivamine, koore kinnistumine ja haigustunnuste lööbimine. Sorteerimise ülesanne on: 1. Eemaldada haiged ja vigastatud mugulad tervetest; 2. Eemaldada kivid, mullakamakad, taimejäänused jm. praht mugulatest; 3. Jaotada mugulad fraktsioonidesse. Selle aluseks on seemnemugula suurus. Väiksemad kui 5 cm on söödakartul, suuremad kui 7 cm on toidukartul. Säilitamisviisid: 1. Ajutistes hoidlates nendeks on kuhjad, transeed vm. Siin säilitades on oluline korralik katmine, et talvel ei pääseks külm mugulate ligi. Praegu sellist säilitusviisi enam praktiliselt ei kasutata. 2. Kohandatud hoidlad nendeks võivad olla laudad, keldrid, garaazid, kuurid vm
olema mugulasõbralikud, st ei tohi mugulaid tööprotsessis vigastada. Kuna mugulates on kuivainet keskmiselt 22% ja vett 78%, mugulad ise aga on erineva kujuga ja eri suurused, siis on seda eesmärki üsna raske saavutada. Seadmete ja tehnoloogiliste liinide tööd komplitseerivad mitmesugused kartuli hulgas olevad lisandid, mille omadused ja kogus kõiguvad suurtes piirides, samuti raskema lõimisega muld, mis kleepub mugulate ja masinate tööorganite külge. Mõned lisanditeliigid (mullakamakad jt) on mugulatega sarnased ja seetõttu vajatakse nende eraldamiseks keerukamaid seadmeid. Lisandeid ja kartulit koos nimetatakse mugulaseguks. Sisaldab saagikoristus järgmisi tööoperatsioone: vao avamine või mugulate üleskaevamine koos mullakihiga, mulla sõelumine, lisandite (umbrohu, pealsetükkide, kivide jms) eraldamine, mugulate kogumine ja laadimine veokile. Enne mugulate koristamise algust eemaldatakse pealsed. Koristus lõpetatakse ajaks, mil mulla temperatuur langeb alla 10 °C.
annaabi.ee 
