juurde ei tule. 3) Biloogiline degradatsioon mulla biloogilise aktiivsuse langus. Väga sõltuv erinevatest faktoritest kuiva ilmaga vihmauss sügavamal, niiskemal perioodil 13 pinnpinnakihile lähemal. Seadusandlik olukord: iseenesest palju seadusandlike regulatsioone välja antud (veekaitse, õhukaitse, loodusresursside kaitse jne). Mullakaitset kui sellist otseselt ei ole, mulda ennast kui sellist ei kaitsta, kuna Euroopas ühtset seadust pole. Sageli käsitletud vaid teiste seaduste all mõningal määral, näiteks veeseaduses on käsitletud kui vee reostajat. EL Mullakaitse strateegia välja töötatud, milles on määratletud kaheksa peamist degradeerumisprotsessi, mis ohustavad Euroopa Liidu muldasid erosioon, org.ainese kadu, saastumine, sooldumine, tihenemine, biloogilise mitmekesisuse vähenemine jne
põllumajandustegevusest tingitud degradatsioon. Probleem on põllumajanduse intensiivistumise, maaharimise mehhaniseerimise, kemiseerimise ja maapinna suurema saastumisega aina süvenenud. Selle lahendamiseks on Euroopa Liidus koostatud ka vastav mullakaitse dirketiiv, vähendamaks viljaka põllu- ja metsakadu, takistamaks sooldumist, vee erosiooni jm. Eestis aga mullakaitse seadust pole, mullakaitset käsitlevad sätted sisalduvad pigem mitme valdkonna õigusaktides, kuid seda ei saa nimetada mullakaitsepoliitikaks. Üldse on mulla tähtsust Maa elus alahinnatud, sellele on pööratud häbiväärselt vähe tähelepanu ning mulda ja selle kaitset kätkev seadus puudub Eestis endiselt. [4] 7.2Muldade omaduste ja kasutamise parandamine Leetjate muldade puhul võib koguneda pinnale ülavett, sest paiguti võib esineda tekstuurset sisseuhtehorisondi tihenemist