muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine. Degratatsioon- mulla kahjustumine või hävimine looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel. Sellesse tuleb tõsiselt suhtuda, sest kogu maamera maismaast on 1/3 põllumaj maad ja sellest omakorda 1/3 mood ainult haritava maa, ülejäänud karja ja heinamaa, mida on uuesti põllumaaks raske muuta. Mullakaitsepoliitika- Mullakaitseseadus ja –strateegia ikka veel eestis puuduvad. Stataistika muldade kasutusest ja seisundist puudub. Keskkonnastrateegia- (aastani 2030) - Töötada välja poliitika, mis tagaks mulla keskkonnasõbralik kasutamine maakasutus ja – arendada mullaseire infosüsteemi, - maaomanike teadvustamine, et nad säilitaksid mullaviljakust ja boniteeti, - mulla säästvate soosustuste ja toetuste rakendamine. pinnase degradatsioon on probleemiks pea kogu maailmas. EL täätas välja
jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe. 6. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. Veekaitsevöönd vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on majandustegevus piiratud ja vöönd sätestatakse ranna ja kalda kaitse seadusega. 19 MULLA KAITSE Mullakaitseseadus ja ka -strateegia Eestis puuduvad ikka veel. Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on mullakaitse osa osaliselt kaetud teiste seadustega. Muldade saastamise vältimine: 1) "Puhta" väetise kasutamine. 2) Taimekaitsevahendite normikohane kasutamine. Orgaanilise aine kadu, toitainete sisalduse vähenemine 1) Sõnniku/läga kasutamine. 2) Järelkultuuride, haljasväetiskultuuride kasutamine. 3) Põhu sissekünd NB! N 4) Harimise minimeerimine.