parandamise võtteid. 2. Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3. Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine) Liebig- tõestas, et taimed vajavad mineraalsoole mullast V. V. Dokutsajev- rajaja. Mulla genees. Määratles mulda kui iseseisvat looduslik-ajaloolist moodustist, mis muutub. Muld tekkib kliima, taimestik ja loomastikm lähtekivim, reljeef, maakoha vanus. Klasifikatsiooon. Mullakaarte (levik). Kostõtsev- mulla bioloogia. Viljakus. Uuris m org ainet, muutumist, huumise tekke. Väetised. Sibirtsev- geneetilise mullateaduse õpik. Võsotski- veereziim. Glinka- geograafia. Eestis: Anton Nõmmikesimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart. Alfred Lillemamulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem (kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis.
kavatamiseks ning see ei vaja eelnevat kuivendamist. 28 Kokkuvõte Kõik eluks vajalik saab alguse mullast, kuid mulla ressurssidega ei saa ümber käia hoolimatult, sest muld on taastumatu loodusvara. Seepärast on ülioluline mulda mõtestatult kasutada ning luua Eestis mullakaitse seadus, sh oli ka üks uuritavatest muldadest selline, mis vajaks kaitset. Kasutades Maa-ameti mullakaarte leiti, et Liisoja ja Mäe talu aladel on enim leostunud muldi ning levinuim lõimis on saviliiv või liivsavi. Mulla uuringute tulemusena selgus, et kolme sügavkaeve mullad olid järgmised: leetjas, nõrgalt erodeeritud rähk- ja rähkne gleimuld. Kõik mullad olid lõimise poolest kerged ning reaktsioonilt kuulusid nõrgalt happeliste kuni aluseliste hulka. Sarnasuseks oli veel põllu- ja rohumaakaevel Bw-horisondi ning A-horisondi oemasolu
annaabi.ee 
