kaardikujutamiseks vähendatud. Kaardid jagunevad sisupoolest üldgeograafilisteks ja demaatilisteks. Üldgeograafilisel kaardil on kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad.(veekogud, reljeef, asulasd, teed, jm). Üksikasjalike üldgeograafilisi kaarte nimetatakse dotograafiliseks. Demaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jägitavad.(kliimakaardid, mullakaaridid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teatmekaardid, õppekaaridid, merekaardid, lennukaardid, teekaaridid, turismikaardid. Lisaks kaardile ja enamasti koos kaardiga kasutatakse tänapäeval oma asukoha määramiseks GPS-i e. ,Gbaalset asukohamääramise süsteemi. GPS Global Positioning System koosneb ümber Maakera tiirlevatest sateliitidest. Minimaalselt saab oma asukohja määrata kolme sateliidi abil. Sateliitidelt signaali
klassifikatsiooni alusel, kasutatakse muldadeleviku iseloomustamiseks, ülevaate saamiseks muldadest kui loodusvarast ja tootmisressursist, aga ka paljude konkreetsete ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks. Mullastikukaardi andmestik käib enamasti püsivate ehk ajas aegalselt muutuvate näitajate kohta, nagu mullaliik, lõimis, koreselisus, suur kivisus, huumuskatte tüsedus jm. Seega on suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmetest kasutatav ka tänapäeval. Siiski
annaabi.ee 
