seemnealuse, samuti viib see väetise mulda ning tõrjub umbrohte. Põllul tehtavate tööde valik oleneb mullastikust ning külvatavast kultuurist. Oluline on see, et kohe peale kündi haritakse põldu pindmiselt, et põld jääks külvi jaoks sile, mis tagab ühtlase külvisügavuse ja seeläbi parema saagikuse. Peale külvamist võib teravilju äestada taime 2-3 lehe faasis. Äestamine parandab mullaveevarustust ning tõrjub ka umbrohtu. Peale kõrsumist kahjustavad mullaharimisriistad kultuure ning tööd lõpetatakse. Edaspidi tehakse vaid pritsimistöid vedelväetiste või taimekaitsevahenditega. Põllutööd lõppevad saagikoristusega ning algab taas kõrrekoorimine.[1,4,5] 6. RÜHVELKULTUURID Rühvelkultuuride eripärast on, et nad vajavad kasvuaegset vaheltharimist ehk rühveldamist, levinumaks rühvelkultuuriks on vaieldamatult kartul. Rühvelkultuurid vajavad äärmiselt
Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad, põllutööriista haardelaiuse suurendamine,mullaharimise minimeerimine, rehvide valik, roomikud, rataste liikumine erinevas jäljes jne) - minimeeritud mullaharimine- teeme vähem jälgi põllule - tehnorajad - controlled traffic farming- kõik liikumised käivad samu jälgi pidi - kombineeritud mullaharimisriistad (mitu operatsiooni ühe tööriistaga) - haardelaiuse suurendamine - laiem rehv - spetsiaalne ader - paralleelsõiduseadmed 22
annaabi.ee 
