Toorhuumus kujutab endast halvasti lagunenud metsavarist, mis on seeneniitidega tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Talle on iseloomulik terav hallituslõhn. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega. Loomade osa tema kujunemisel on väike. Mullafaunat esindavad enamasti lestalised ja ämblikulaadsete ning kahetiivaliste tõugud. Selgrootute mass on märgadel kasvukohtadel tavaliselt 5...7 g/m2 , nõmmedel (sambliku- ja kanarbikutüüp) 16...25 g/m2. Üheks aeglase lagunemise põhjuseks on okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus. Toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0) soodustab sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum jt.). Need omakorda soodustavad turvastumist.
Toorhuumus kujutab endast halvasti lagunenud metsavarist, mis on seeneniitidega tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Talle on iseloomulik terav hallituslõhn. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega. Loomade osa tema kujunemisel on väike. Mullafaunat esindavad enamasti lestalised ja ämblikulaadsete ning kahetiivaliste tõugud. Selgrootute mass on märgadel kasvukohtadel tavaliselt 5...7 g/m2 , nõmmedel (sambliku- ja kanarbikutüüp) 16...25 g/m2. Üheks aeglase lagunemise põhjuseks on okaspuuokaste tugev katte- ja vahakiht, okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus ja toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0). Viimane soodustab mustika ja sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum, Sphagnum jt.)