lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda huumus, vesi pääseb sügavamale ja samuti pääsevad taimede juured mullas sügavamale. Vihmauss võib tulla vihma saju ajal mulla peale, sest vihmavesi voolab vihmaussi käikudesse ja siis ei ole seal enam hapnikku ja vihmaussid ei saa seal liikuda. Kui vihmauss teha keskelt pooleks, siis kasvab vihmaussile pea juurde
Kamardumine puudub või on väga nõrk. Huumuskatte tüüp niiske moor või niiske moder-moor. Metsakõdu org. aine varu 3242 t Lkg viljakus, kasutamine, kaitse ha-1, Nüld varu 0,40,6 t ha-1. Fütoproduktiivsus 911 Mg ha-1 a-1, metsad IIIII boniteedi kl. Põllum. Keskmine boniteet Mullaelustikus vähene arv lülijalgseid, kuid vihmaussid puuduvad. Lagunemine seenelise 2530 hp (VIII kl), pärast kuivendamist 3040 hp. Kuivendamata sobivad rohkem rukkile iseloomuga. Mullaelustiku varist ja mulda segav toime praktiliselt puudub. (8) ja kaerale (7) ning põldheintele (8). Kuivendamisel sobib nii teraviljadele kui kartulile. Rohumaade saak alla 10 ts ha-1 kuiva heina. Lg omadused
annaabi.ee 
