MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll vilj...
eriti ilmekalt välja liivmuldadel. Mida alustevaesem on liiv ja mida kestvamalt püsib hüdrolüüsiks vajalik liigniiskus, seda sügavamle ulatub leethorisont. Leetumine on levinud okasmetsavööndis . 50. Mustmullad on viljakad, sest nad kasvavad rohtlavööndis ja seal on hea kliima. Pluss veel rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikul. Mustmullad on kõrge poorsuse,suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga.Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavmale kui mis tahes teasel maailma mineraalmullal. 51.Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 52. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad on happelised ja väheviljakad, sest nendel aladel on
99425287,647541.6609195 4,6467268.99425287&LANG=1Põllumajanduslikust küljest tegeldakse piirkonnas kartulikasvatusega (saak 11-16 000 t), veisekasvatusega (15-20 000), seakasvatus (15-30 000) ja linnukasvatusega (50-200 000). Suuremaks rajatiseks on kõrgepingeliin. Muldkate koosneb Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjatest ja leetunud muldadest. Haritava maa kvaliteet on Karijärvel võrreldes teiste põllumaadega Eestis kõrge 45-50 hindepunkti. Taimkattel, kivisusel ja mullaelustikul peatutakse iga sügavkaeve juures eraldi. [4][6] 9 4. Muldkatte koosseis 4.1Muldade liigiline ja lõimislik koosseis Piirkonna ehk Mäe ning Liisoja talu alade mullastikku iseloomustab joonis 5. Selgub, et enim on maa-alal leostunud muldi (Ko). Kuid väga suurel hulgal on ka deluviaalmuldi D (28,8%) , mis on tekkinud pealeuhetest ning kuulub kaitse alla. Enam-vähem ühtlaselt (umbes 11%)
annaabi.ee 
