väga head omadused. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust tagavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon ja suhteliselt kõrge huumusisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Kogu mullaprofiil on haaratud aktiivse mullaelustikuga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Leostunud muldi pole vaja enamasti lupjata. Mulla miinusteks on: peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel, vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006). Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel
aktiivsus nii lagundajatena kui pinnase toitaine- ja veemajanduse reguleerijatena, aga ka pinnase füüsikaliste omaduste parandajana. 3.1. Kasvupinnase elupõhine osa Looduslike muldade elupõhise osa võib kõige üldisemalt jaotada orgaaniliseks aineks (sh huumus) ning mullaelustikuks. Orgaanilise aine olemasolu eest on vaja hoolitseda ka tehissubstraatide (kasvupinnaste) puhul. Kuna orgaanilise aine osatähtsus ning kvaliteet kasvupinnases on otseselt seotud mullaelustikuga, on vaja hoolitseda mullaelustiku elutingimuste eest, tagades kasvupinnase optimaalse õhustatuse, võideldes selle tihenemise vastu ning hoolitsedes optimaalse niiskusrežiimi ning orgaanilise aine olemasolu eest kasvupinnases. Ka kasvupinnase keemilised omadused mõjutavad elusosa heaolu. Mullaelustikku kahjustavad mitmed raskmetallid, soolad, umbrohutõrje- ning taimekaitsepreparaadid. Mullaelustikku kahjustab ka üleväetamine. Nii näiteks pidurdab
annaabi.ee 
