viljavaheldust, välditakse liigseid ülesõite, põllutöö- ja ka metsatöömasinad ei ole väga rasked (maksimaalselt 10 t) ning taimekaitsevahendeid kasutatakse optimaalselt. Meetmed (tegevussuunad): · Mulla keskkonnasõbraliku kasutamise tagamiseks mulda terviklikult käsitleva poliitika väljatöötamine ja elluviimine. · Maakasutuse ja mulla seire- ja infosüsteemi arendamine maakasutuse suunamiseks mulla kui ressursi väärtust arvestades. · Maaomanike teadlikkuse tõstmine kõrge mullaboniteediga maade põllumajanduslikus kasutuses hoidmiseks ning mullaviljakuse säilitamiseks ja parandamiseks. · Mulla säästvat kasutamist tagavate soodustuste ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. Eesmärk 2: Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine 33 Maastike kultuuri- ja loodusväärtused oma mitmekesisuses on osa Eesti kultuuripärandist ja maastikuressursist, seega tuleb riigil korraldada nende väärtuste hoidu ja kasutamise strateegilist planeerimist
Kuna inventuur ei hõlmanud suuremaid kaitsealuseid luhti Soomaal, Alam-Pedjal ja osaliselt ka Matsalus, on luhaniitude pindala ilmselgelt suurem. Paremini säilinud lamminiitude pindala on hinnangute järgi 15000-20000 ha (Kukk, 2004). 10 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil 20. sajandi esimesel poolel erines põllumajanduslik maakasutus oluliselt tänapäevasest. Tasasema reljeefiga ning kõrgema mullaboniteediga alad olid sajandite vältel suurelt osalt põllumaadena kasutusel. Pool-looduslikud kooslused etendasid olulist rolli kariloomade söödavarumisbaasina. Karjamaaks jäid sageli metsatukad, mis ei sobinud põllumaaks. Jõgede kaldaalade luhad sobisid üleujutuste ja liigniiskuse tõttu vaid heinavarumiseks (Talvi, 2001). Pool-looduslike koosluste majandamisega seotud traditsioone on lähemalt kirjeldanud O. Loorits (2000; 2001). Enne 1919. a. kuulus 42% maast ostutaludele ja 58% mõisatele
annaabi.ee 
