..2 kg, lüpsvatele kitsedele 3...4 kg päevas. Juurvili ja kartul on heaks mahlakaks söödaks lüpsvatele kitsedele. Olemasolu korral võiks juurvilja ratsiooni võtta 2...3 kg, kartulit 1...2 kg. Jõusöödaks sobib kitsedele nii kaer kui ka oder. Kui ei ole tegemist mahetootmisega, siis saab kasutada ka veiste segajõusööta ning proteiinitarbe katteks ka õlitaimede seemnetest saadavaid kooke ja srotte. Teravilja võiks parema seeduvuse huvides sööta kas muljutult või jahuna. Lüpsvatele kitsedele võiks arvestada jõusööta kuni 400 g ühe kilogrammi piima kohta. Mineraalsöötadest on otstarbekas kasutada segamineraalsööta. Järgnevalt on toodud näitlikud söödaratsioonid 50 kg kehamassiga piimakitsedele (tabel 3). Kahes esimeses söödaratsioonide näites on põhisöödaks silo. Kahes järgnevas on põhisöödana kasutusel kõrreliste hein. Rohusööjate loomade, sealhulgas ka kitsede, söötmise strateegia
9. Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel, hobuste ettevalmistamine ja hooldus enne ratsutamist või rakendisõitu Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel. 100 kg kehamassi kohta peaks hobusele andma 2,5...3 kg heina. Hein ja põhk peavad olema hallitusvabad, hobune on sellele eriti tundlik! Mitte anda liblikõielisterikast rohusööta või heina, peaks andma kõrrelisterikast või timutist tehtud rohusööta. Kaera võib anda tervelt, muljutult või leotatult. Leotamine on vajalik tolmava vilja puhul, see aitab hävitada toksiine. Muljutud kaera puhul paraneb seedekoefitsient 6...7%. Söödetakse ka muljutud otra. Taliteravilju anda ei tohi. Järjekord söötmisel: hein, vesi, siis kaer. Hobuse ettevalmistus ja hooldus. Hobune tuleb puhastada tolmust, lakk ja saba vajadusel kammida. Kabjaalused tuleb puhastada. Ratsutamisel panna selga sadul, siis valjad pähe. Vajadusel jalakaitsmed
annaabi.ee 
