20) „Meie ikebanaõpetaja proua Kazuko Ogura oli suur läänefänn.“ – Kui ma nüüd ausalt ütlema peaks, siis mina ei saa sellest lausest kohe mitte mõhkugi aru. Kes see ikebanaõpetaja on? Isegi internetist ma ei leidnud vastust. Oleks minuarust võinud selle siis lehekülje lõpus ära selgitada, kuid see selleks. 21) „Välismaalasi, keda oli seal vähe, võrreldes selliste rahvusvaheliste keskustega nagu Tōkyō...“ – Jaapanis on minule jäänud muljje, nagu oleks seal kõik kohad välismaalasi umbselt täis. Ma ei oska isegi seletada miks, kuid millegipärast on selline mulje jäänud. 22) „Kodus mõtlesin asja üle järele ja mind pahandas väga teadmine, et ühe jaapanlase arvates olin ma liiga „valge”...“ – No ma arvan, et sellises olukorras läheksin mina ikka päris kurjaks. Mina olen inimene, kes absoluutselt ei talu teise inimese mõnitamist ja diskrimineerimist.
Tehakse avaldusi, liivimaalased olid alati teretulnud, kuid tegelik käitumine oli risti vastupidine. Kui Gustav II Adolf hakkas järk-järgult liivimaad tagasi vallutama, siis juba 1617 tuleb üka ja teine piirkond rootsi riigi koosseisu. Kui ilmuvad kutsutakse tema ette kohalikud liivimaa aadlikud, kes kohale kutsutud said, siis aadlikud esitasid pave, et ka nende vanu privileege kinnitataks , kuid sooviti et kuningas kinnitaks ka sigismund augusti privileegid. Sõda käib,kuningas jätab muljje et kinnitab need, ütleb et tutvub nendega, kuid tegelt viidab aega. Liivimaal samamoodi nagu Pärnumaal. Liivimaa rüütelkond õigusetus olukorras ei eksisteeri, ei ole õigusakte ja maj kandepinda. 1629 a , kui kuningas laseb kinnitada mõningad rüütelkonna privileegid, kuid teeb seda üldjoontes ja ajutiselt. Kindlalt jätab kinnitamata Sigismund Augusti privileegid, ja Harju viru õigust ei laiendata.1634 a kuningas sureb, kõik Rootsi riigi seisused kutsutakse kuninga matustele
annaabi.ee 
