(7, 20) Veel üks omadus, mis iseloomustab subjekti emotsionaalset suhtumist tema tundmuse objektidesse, on ebamäärasus. See esineb tavaliselt koos lühiajalise emotsionaalse 5 reaktsiooniga, kuid mõnikord ka pikemaajaliste tundmuste korral, mis on seotud mingites objektides orienteerumisega. Inimene, kes puutus elus kokku uue objektiga, satub sageli ärevusse, elab läbi selliseid tundmusi nagu imestus, hämmastus, uudishimu. See on uutes muljetes orienteerumise emotsionaalne külg. Mingi asi, elusolend või arusaamatu nähtus muutub emotsionaalse seisundi objektiks enne, kui seostub selge vajadusega ja kutsub esile püsiva suhtumise. Sageli on niisuguste elamuste aluseks ainuüksi vajadus mõista "mis see on". Orienteerumistundmus pole püsiv ega pikaajaline ja läheb kergesti üle negatiivseks või positiivseks suhtumiseks objektidesse. (3, 20) 6 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID
kirjeldamisel. Käesoleva töö autor tajub elamust kui midagi erilist ja ihaldusväärset, midagi, mille eest inimesed on valmis maksma ja mis muudab hetked meeldejäävaks. Tarssanen & Kylänen (2009: 9, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel) räägivad, et elamus sünnib kogemuse ajal. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab ,,kogemus" elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmist või oskust. Elamust seletatakse kui kogetavates tajudes, muljetes või üleelatavates tundmustes väljenduvat erilist psüühilist seisundit. (Eesti keele...) See on samuti kogemus, kuid eriline. Elamuskogemus kujutab endast tähendussuhet inimese tajulise tegevuse ja elusituatsiooni vahel ning on elamuslikkusest moodustuv, inimesele eriti tähendusrikas kogemus (Perttula 2007: 5456, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel). Elamust võib kirjeldada ka füsioloogilise seisundina, mil ajus toimuvad protsessid, mida
annaabi.ee 
