David Hume Maailm on tunnetamatu. Filosoofilistelt vaadetelt agnostik. Agnostika on filosoofiline õpetus, mis osaliselt või täielikult eitab maailma tunnetatavust ja teadmiste tõesuse lõplikku kindlakstegemist. Oma tunnetusteoorias pidas empiirilist kogemust, üldistatud teadmisi, ratsionaalse mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena. Muljed välismaailma kohta liigitab ta meeltega tajutavateks ning mõistuse muljeteks. Ühtki ideed ei saa tekkida ilma eelneva muljeta selle kohta. Hume oli utilitaarse mõtlemise looja kõik, mis on kasulik, on kõlbeline. Usuküsimustes agnostiline, eitas jumala ideed. Prantsuse valgustusfilosoofia Prantsusmaa ühiskondlik-poliitiline areng oli väga vastuoluline ühelt poolt arenev kodanlik kord, teiselt poolt feodaal-absolutistlik süsteem
elu printsiip, mis selles konkreetses elus väljendus. Iga sündinud inimese elu on ostetud kellegi vanaduse ja surma hinnaga. Schoperhauer on veendumusel, et surematu hing kehastub erinevates olendites (Meos, 2011, lk 11-14). 12 4.4 David Hume (1711-1776) Šoti filosoofi David Hume arvates on maailm tunnetamatu. Teadmiste tõesust ei saa lõplikult kindlaks teha. Tema käsitluses kujunevad teadmised kogemuste kaudu saadavate muljetena. Ta leidis, et me ei saa kogemuse põhjal väita midagi materiaalse maailma ja hinge olemasolu kohta (Meos, 2013, lk 36; 139). 4.5 Miguel de Unamuno (1864-1936) Hispaania filosoof Miguel de Unamuno peab hinge surematuse küsimust ainsaks tõeliseks küsimuseks mis meie individuaalset saatust puudutab. Ta peab usku hinge surematusesse sooviks, et see oleks nii. Inimeses peituvad kaks teineteisele vastanduvat poolust: mõistus ja hing
annaabi.ee 
