Impressionism muljetamine: 1870-1890.Kunstivool, mille kvantitatiivne osatähtsus on väike, kuid suure mõjuga hilisemale kunstile. Maalid ja skulp. Lähedane realismile, ühekülgne edasiarendamine. Romantik-realist Bourbet: kunstnik peab maalima ainult seda mida ta näeb. Edouard Mante: alustas akadeemilise kunstnikuna, 1863 ,,Olympia", 1865 ,,Eine murul" (probleem hele- tumedus pildil). Iseloom imp-le: 1. realismi lipu all loobuti psühholoogiast. 2. püüti tugineda loodusteadustele, kus domineeris kirjeldav meetod (üksikud faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest) joonistustest, inimese silm ei näe looduses joont-äärt. 5. tuleb maalida seda mida näed. 6. tuleb maalida vabas looduses. 7. tuleb maalida õigesti valgust. 8. valgus- varjus on sama värvuse erinevad toonid. Esimene näitus 1874, viimane 1886, kokku 8. Manet: hulgas rasked tuhmid varjud ja pruunikad koloriidi pildid heledad. ,,Keiser Maximilan...
maalile nime ,,Impressioon. Tõusev päike". Peagi oli kasutusele võetud stiilinimetus ,,impressionism", mis muutus kiirelt üldkasutatavaks. Impressionismi ideed levisid kiirelt kujutavast kunstist nii muusikasse kui ka kirjandusse, nii tekkisid muuhulgas ka mõisted ,,impressionism muusikas" ning ,,impressionism kirjanduses". Kuna sõna ,,impressioon" tähendab muljet, siis iseloomustavad impressionistlikku stiili kindlad tunnused, ümbritseva kujutamine ning sel teemal ,,muljetamine". Kui kunstis hakati kasutama tugevate ja intensiivsete värvide asemel peeneid nüansse ning õrnasid värvivarjundeid ning loobuti äärmuslikkusest ja kirglikkust eneseväljendusest, siis impressionistlikkusse muusikasse tulid kõlavärvid, nii orkestri kui instrumentide näol. Muusikas pöörati samuti tähelepanu peentele nüanssidele ning detailidele. Keerulised harmooniad asendusid vabamate harmooniliste järgnevustega ning muusika hakkas kindlate
lausega. Milline neist funktsioonidest on sinu arvates olulisim? Põhjenda oma arvamust asjalikult 50-100 sõnaga. Keele funktsioonid:1. Edastada informatsiooni, st, et teistele öelda, mida soovitakse, kirjutada kirju, jagada ühesõnaga erinevat informatsiooni ümbritseva maailmaga enda jaoks sobival või võimalikul meetodil 2. kommunikatsioon ehk suhtlemine: teiste inimestega suhtlemine, rääkimine, mõtete vahetamine, muljetamine jms. 3.kuuluvuse näitamine: eestikeele oskajana peame ennast eestlaseks ning kui emakeel on nt prantsuse keel, näitab see, et oleme prantslased. 4.emotsioonide väljendamine: saab teatada teistele oma vihasest olekust, rõõmsast tujust jms, ilma kehalisi vahendeid kasutamata, st nt pekstes, jookstes hüpates vms tegemata. Öeldes vaid sõnadega nt ,, Ma olen nii õnnelik praegu" 5. mõtlemisvahend: Teistele välja ütlemata, vaid oma peas asju mõeldes,