kriitiliseks ja arvestatavaks uurimiseks. SPR'i varane liikmeskond koosned filosoofidest, õpetlastest, teadlastest, koolitajatest ja poliitikutst. Psüühika Uurimise Selts klassifitseeris uurimisteemad mitmetesse tegevusaladesse: telepaatia, hüpnoos, Reichenbach'i nähtus, ilmutused, kummitused ja spiritismi psüühilised ilmingud nagu laua kallutamine ning asjade ilmumine teadmata allikatest. SPR'i eesmärk tänapäeval on küsitleda ilma eelarvamuse ja esialgse muljeta ja teaduslikus vaimus neid inimese tegelikke või oletatavaid võimeid, mis ilmnevad ning mida ei ole võimalik seletada ühegi tunnustatud hüpoteesiga. 1911.a. sai Stanfordi Ülikool esimeseks akadeemiliseks asutuseks Ühendriikides meeltevälise taju ja psühhokineesi studeerimiseks laborotoorsetes tingimustes. Seda jõupingutust juhatas psühholoog John Edgar Coover. 1930.a. sai Duke Ülikool USA
õpetus, mis osaliselt või täielikult eitab maailma tunnetatavust ja teadmiste tõesuse lõplikku kindlakstegemist. Oma tunnetusteoorias pidas empiirilist kogemust, üldistatud teadmisi, ratsionaalse mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena. Muljed välismaailma kohta liigitab ta meeltega tajutavateks ning mõistuse muljeteks. Ühtki ideed ei saa tekkida ilma eelneva muljeta selle kohta. Hume oli utilitaarse mõtlemise looja kõik, mis on kasulik, on kõlbeline. Usuküsimustes agnostiline, eitas jumala ideed. Prantsuse valgustusfilosoofia Prantsusmaa ühiskondlik-poliitiline areng oli väga vastuoluline ühelt poolt arenev kodanlik kord, teiselt poolt feodaal-absolutistlik süsteem. Juba enne revolutsiooni tekkis seal ulatuslik liikumine inimmõtte vabanemise eest, mida tuntakse valgustusfilosoofiana. Valgustusfilosoofia juhtmõtted:
annaabi.ee 
