Kujutise saamise toimingut nimetatakse projekteerimiseks. Projekteerimine on toiming, milles esi- nevad järgmised elemendid: 1) projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired; 2) projekteeritav ese ehk objekt; 3) projektsioonitasand ehk ekraan; 4) eseme (objekti) projektsioon ehk kujutis – toimingu tulemus ekraanil. Kujutise saamiseks projektsioontasandil ehk ekraanil suunatakse mõttes läbi eseme (objekti) iseloo- mulike ja seda eset määravate punktide projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired. Ühes punktist lähtuvate kujutamiskiirtega projekteerides saadakse kujutis, mida nimetatakse tsent- raalprojektsiooniks ehk perspektiiviks. Kui kujutamiskiired kulgevad paralleelsetena, on projekteerimise tulemuseks paralleelprojektsioon. Ekraanile kaldu langevad paralleelkiired annavad kaldprojektsiooni. Ekraani suhtes risti võetud paral-
1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Te ma alustas kupli ehitamist. palazzo`d itaalia rikaste elamud. Se e elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, sise õue ga keskel. Fassaadid on kaetud jä medalt tahutud kiviplokkidega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i jahiloss. Louvre`i lossi vani mad osad Pariisis on sa muti renessansiajast. MAALIKUNST JA SKULPTUUR Itaalia. Vararenessanss Ilmnevad edusa m mud looduse ja ruumi kujutamisel, loo mulike pooside ja ini mese tundeelu edasiand misel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaali mine on ehk pisut naiivne, kuid selles siiruses on o ma v õlu. Vararenessansi maalikunsti rajaja on Masaccio- Te ma lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga v õrreldes on ta julge uuendaja. Ta kujutab il me kalt rahulikke, tugevaid, j õulisi ini mesi tumedate, sügavate värvidega.
annaabi.ee 
