Teadaolevatel andmetel räägib Mulgi murret veel vaid 2000 inimest. Õnneks on viimastel aastatel hakatud seda rohkem hoidma ja säilitama. Samuti on alates 2009ndast aastast Mulgi Keele Instituudi poolt koolidesse lisatud Mulgi keele ja kultuuri tund. 2004ndal aastal ilmus ka Mulkide Seltsi toetusel mulgi keele lugemik "Mulgi keelen ja meelen", mille autorid on Silvi Väljal ja Lembit Eelmäe. Ilmunud on ka Mulgikeelseid raamatuid, sealhulgas ka näiteks lasteraamat ,,Mulgimurdelist lugemist lastel". Kõigest eelnevast hoolimata ei ole mulgi keelel ametlikku staatust. Kuigi aastal 2004 loodi lõunaeesti keelte staatusega tegelev valitsuskomisjon, pole see siiani mulgi keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud. Tabel 1. Mulgi murde erinevusi Kuna mulgi keel on tuntud eelkõige luulekeelena, tooksin siinkohal näitena mulgi keeles
ajal on Viljandis Tarvastu vallas tagasi. Näidend "Kuldrannake". Kui Baturini kaugemale taustale mõelda, siis ta on äärealade autor. Teine taust vene vanausuliste taust Peipsi kandis. Laias laastus eestikeelne autor. Baturin tuleb kirjandusse luuletajana. Jõuab oma koguga Maa-alused järved 1968 viimasesse luulekassetti. Ei saa öelda, et ta silma paistaks, põhiliselt räägitakse kasseti puhul Ehinist. Võiks tähelepanu äratada see, et juba väike tsüklike mulgimurdelist murret kirjakeelse luule kõrval. See muutub hiljem tähtsamaks kui varem. 90 aastal mulgikeelse luulekogu Sinivald 1990. 60-70aastast võimalik rääkida LE luule lainest, seal esimesed Kaplinski tekstid. Vähemuslikkus algusest peale sees, see on huvitav, kuidas vähemuslikkus avaldub. Kui praegu Baturini loomingut viisaka lugeja pilguga mõõdame, siis aukartustäratav hulk suuri tekste, et oleks suur autor, sellisel imelikul või vähemuslikul viisil. Mulgilisus väike osa kogu luulest
annaabi.ee 
