Teada on ka see, et Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised (http://mulgimaaminukodu.blogspot.com/2011/02/mulgimaa-kihelkonnad.html) . Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad. Sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli iseloomulik geomeetriline kiri. Mulgi rahvarõivaid eristavad teistest rahvarõivastest järgnevad iseloomulikud osad: · must punaste paeltega pikk-kuub ehk mulgikuub · ühevärviline seelik (hõlmikseelik või umbseelik ehk sõuke) · puusapõll (keskajast pärit mustritega) · pearätt ehk mulgi tanu Mulgimaal kanti eri piirkondades erinevaid rahvarõivaid. Seega jagunesid rahvarõivad järgnevalt: Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja Helme rahvarõivad. Näiteid rahvarõivastest saab vaadata lisa 1. Meeldiv on näha, et Eesti Presidendi Proua Evelin Ilves soovib säilitada piirkonna
Uued nimed tulid siiski – Mari, Jaan, Mats jms. Alamsaksa keelest pärit. Nimede kasutuselevõtt pigem kultuuriline muutus (linnakultuur tungib peale), mitte usuline (vrd 20saj algus saksa nimed, 20saj lõpp mingi veidrus üldse). Palli kasutanud vakuraamatuid. Järvamaal valdavaks saanud kristlikud nimed 15saj lõpul, P-Eestis varasem. L-Eestis hilisem. Kultuurilised uuendused võetakse varem omaks Põhja- ja Lääne-Eestis. See ei näita majanduslikku mahajäävust ega ka usulist. Vrd mulgikuub, mida kanti palju hiljem kui teised rahvarõivaste kandmise lõpetasid. Linnade mitte-sakslased Olid hiljutised maatalupojad. Kinnitab seega, et ka maal oli ristiusk. Linnaelu tihedamalt seotud kiriklike asjadega: gildid, tsunftid jms seoti tugevalt kristliku kultusega. Või samas, seotus ilmneb allikates lihtsalt paremini. Saksa elanikud veelgi tihedamalt erinevate kultustega seotud. Siiski oli kirik Liivimaal veidi nõrgemini arenenud. Areng algas alles 13saj ja ei jõudnud saavutada
annaabi.ee 
