Liivsavi kasutatakse mulde ehitamiseks, liivapinnastest paisude juures ka tuumaks, ponuuriks ja ekraaniks. Saviliiva ja liiva kasutatakse tammi mulde ehitamiseks. Liiva kasutatakse ka drenaazi juures filtriks, kusjuures saue- ja tolmufraktsioone ei või kaalu järgi olla üle 5%. Kruusa, killustikku ja kive kasutatakse drenaazi ehitamisel ja nõrgemate pinnasekihtide kaitseks. Metalli ja raudbetooni kasutatakse diafragma ja ekraani ehitamiseks kõrgete muldtammide puhul. Pinnaspaisu ristlõike projekteerimisel lähtutakse mulde ja aluse püsivusest. Muldtammi püsivus oleneb tammi ehitusmaterjalist. Muldtammi nõlvade püsivus oleneb tammi kõrgusest ja pinnase füüsikalistest ja mehaanilistest omadustest. Kõrgemate muldtammide ja nõrkade (ka saviste) pinnaste puhul tuleb kontrollida nõlvade püsivust lihkele (mööda silindripinda) ja aluse väljavalgumise võimalusi. Muldtammi harja laius (minimaalselt 2 m) oleneb ehitamisviisist
(üleujutused, jääminekud). Vastasel korral tuleb rakendada eriabinõusid (spetsiaalvundamendid, vee äravoolukraavid, jäämurdjad jms). 110 kV või kõrgema pingega õhuliinile peab igal aastaajal saama sõita või- malikult lähedale (vähemalt 0,5 km kaugusele trassist). Arvestada tuleb nõudeid liini koridorile − (2,5 m laiune võsast jms sarnasest puhastatud ala, mädasoos ja tulvaaladel − jalgteede või muldtammide vaja- dus jms − vt EEE) Metsas või turbarabades kulgevatel trassilõikudel tuleb rakendada spet- siaalseid tulekaitsenõudeid (vt EEE) ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 59 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Valitud trassi jaoks koostatakse trassi pikiprofiil ja ristumiskohtades vajadu- se korral ka põikiprofiilid. Profiili mastaabiks on soovitav võtta
annaabi.ee 
