3...5 aastat, lina puhul peab vahe olema näiteks isegi 5...6 aastat (seega rapsi all võib Eestis olla kuni 20%) Enesetaluvus reastatuna: talirukis < mais < kartul < suvioder < talioder < kaer < nisu < suhkrupeet < põlduba < ristik < lutsern < raps < hernes < päevalill < lina Mõjutab saaki 10-50% 5) Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel Allelopaatiline mõju taimede poolt muldkeskkonda eritatud ühendite ja laguproduktide kahulik mõju teisele taimele. 11 Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Esti tingimustes on allelopaatiline mõju oletatavasti suurem kui näiteks Saksamaal või Leedus, sest vegetatsiooniperioodi tõttu on külvikordade vahe pikem
Eelvilja mõju saagile Kaer 0,13 0,22 -0,03 0,53 0,21 Segatis 0,21 0,69 0,56 0,74 0,55 Ristik 0,43 0,72 0,59 0,57 0,58 Kartul 0,28 0,74 0,94 0,90 0,72 Allelopaatia - Taimede poolt muldkeskkonda eritatud ühendite ja laguproduktide kahjulik mõju teisele taimele. Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu, suhkrupeet raps, lina hernes, kapsas raps, söödapeet raps. Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale.
annaabi.ee 
