puudumine põhjustab üksikteralisus: 1) liivad ja tolmjad saviliivad 2) kõrbe- ja poolkõrbe savimullad, 6 kui puudub taimestik 3) raske lõimisega (savi, raske liivsavi) soolakumullad rikkaliku taimestiku all. Struktuuri vastupidavuse tõstmine kunslike vahenditega- ained peavad olema 1) vaspupidavad mikroorganismide lagundavale toimele 2) ei tohi olla kahjulikud taimedele ega mikroorganismedele 3) peavad väikestes annustes muldaviiduna andma suurt effekti. Mulla struktuuri tähtsus- agregaadideks kleepunud muld mahutab endasse ja säilitab palju rohkem vett. Vesi ei takista õhu tungimust agregaatide vahelesse ruumidesse. Sellestes mullades toimub samaegselt aeroobne ja anaeroobne protsess. Struktuuriagregaatide sõmerate hävimine põhjused: 1) mehhaanilised- a) sademeid b) ebaselge ja mitteõigeaegne mullaharimine, läbikuivanud muld, kultiveerimine ja äestamine. C) põllutööristade ja
vihmaperioodidel õhupuudust. Küllalt ulatuslikult on kasutusel tehnoloogia, kus mineraalväetised laotatakse mullapinnale ja külvieelse mullaharimisega segatakse mulda. Katsed on näidanud, et taolisel viisil viiakse kultuuridele (teraviljadele) optimaalsesse sügavusse (7...9 cm) vaid 20...30% mineraalväetistest. Ülejäänu jääb mulla pinnale umbrohtude tarvis. Mineraalväetiste efektiivsuse tõstmiseks tuleks neid kasutada paiklikult muldaviiduna. Mõningal määral suurendab nende efektiivsust ka mitmekordne külvieelne muldasegamine. Katsetes on mitmekordsel külvieelsel kultiveerimisel suurenenud nende efektiivsus 6...12%, võrreldes ühekordsega. Samal ajal on aga suurenenud kütusekulu kuni kaks korda (10,5 l/ha 21,1 l/ha). Lahusagregaatne põllukultuuride viljelemine, kus iga tööoperatsiooni tarvis on eri agregaat, ei ole energia- ega loodussäästlik
annaabi.ee 
