Botaaniline nimetus - Urtica dioica. Nõges kuulub nõgeselise sugukonda ja perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka
1 Kõige ulatuslikum seire liik agrokeemiline seire e. väetistarbe määramine. Alustati 1928. Aastal Kuusikul Riigi Põllutöö Kaitsejaamas esimesed mullaproovid väetistarbe määramiseks. Väga laiaulatuslik töö läks lahti alles 1957 aastal. Mullaviljakuse programm 2002 ... 2008. Esimene voor kuulutati välja 2002. aasta juulis, järgmine voor 2003. aasta lõpus (tuleb küsida tootjatelt, kas võib nende muldadelt proove võtta). Igast mulla proovist määratakse pH e. mulla happesus, liikuva kaaliumi ja liikuva fosfori sisaldus ja erinevate mikro- ja makroelementide ning huumuse- või orgaanilise süsiniku sisaldus ja koostatakse GIS- põhised veätiskaardid koos andmebaasiga. Esmalt tuleb eraomandi omanik esitama avalduse, et tema muldadelt proove võetakse. Seejärel minnakse proove võtma mullapuuriga, enamasti käsipuuriga. Proov pannakse karpi, proov saab orginaalse numbri
tugevasti erodeeritud mullad koguni X, s. o. kõige madalamasse hinde- klassi. Mõningate arvestuste kohaselt on näiteks keskmiselt erodeeritud mullad kaotanud erosiooni läbi keskmiselt 5.00--1000 kg lämmastikku hektari kohta. Sama mullaerimi (-tüübi) piires on keskmised saagid nõrgalt erodeeritud muldadel ligikaudu 3U, keskmiselt erodeeritud muldadel 3/4--V2, tugevasti erodeeritud muldadel V2--V-i saakidest, mida saadakse erodeerimata muldadelt. Sellega seletub ka põllukultuuride üldine madalam saagikus erosioonialadel ja erosioanivastase võitluse tähtsus. Märkimist väärib künkliku reljeefiga aladel soostunud maade ja soode osatähtsus (20--25% pindalast). Killustatud leviku ja survelistest põhjavetest toitumise tõttu on need raskesti kuivendatavad. Kõrgustiku kagu- ja idapoolsete servaalade põllumullad kuuluvad vabariigi keskmise viljakusega muldade hulka (V--VI hindeklass). Ligikaudu samasuguse viljakusega on ka
annaabi.ee 
