surm. Samaaegselt viiruse replikatsiooniga limbilises süsteemis liigub marutaudiviirus tsentrifugaalselt kesknärvisüsteemist perifeersesse närvisüsteemi ja sealt mitmesse elunditesse. Viirust võib isoleerida vähesel määral neerupealistest, pankreasest, kuid suurel hulgal esineb viirust süljenäärmetes ja silmas (võimalik sealt isoleerida). Närvisüsteemis viirus peamiselt koguneb intrastütoplasmaatilisele membraanile. Süljenäärmes viirus lokaliseerub peamiselt mukoossetes rakkudes ja vabaneb suurel hulgal sülge. Marutaudi reservuaarloomadel (rebane) võib viiruse tiiter olla kõrgem kui 106 /ml. Ajal, kui viirus paljuneb kesknärvisüsteemis, muutuvad loomad agressiivseks ja võivad rünnata, on viiruse kontsentratsioon süljes maksimaalne. Viirus eritub süljenäärme epiteelrakkudest sülge pikka aega. Kliiniline pilt: Haiguse inkubatsiooniperiood on varieeruv, koertel 21—80 päeva, kuid see võib olla ka lühem või pikem
antikehaga, väheneb proteolüütiliste ensüümide poolt degradatsiooni oht intestinaalses keskkonnas. IgA esineb nii monomeerses kui ka dimeerses (kahte monomeeri hoitakse koos J-ahela abil) vormis. Monomeerne vorm on tsirkulatsioonis ja ta omab kahte alaklassi. Dimeerne vorm osaleb primaarses kaitses lokaalsete infektsioonide vastu, olles süljes, pisarates, bronhiaalsetes sekreetides, nina limas, prostata vedelikus, vaginaalsetes sekreetides ja mukoossetes peensoole sekreetides. Oraalse tolerantsi kasutamine ravis - mõte selles, et süües sisse (või ka nt ninalimaskestale aerosoolina manustades) hulgaliselt mingit antigeeni, indutseerime selle antigeeni vastast tolerantsust, lahustunud antigeen ilma ohu/põletikusignaalita soole limaskestas imendudes viib selle antigeeniga reageerivad lümfotsüüdid anergiasse. Seda saab teoreetiliselt kasutada tolerantsi tekitamiseks (taastamiseks)
annaabi.ee 
