Primaarne süüfilis: sissetungiväratis (nahk, limaskestad) tekib paapul, haavandub – tekib valutu kõrgenenud äärtega ulcus durum. Tekitaja paljuneb lokaalselt sissetungiväratis, põhjustab endarteriiti, periarteriiti. Haavandite spontaanne paranemine 2 kuuga ei tähenda paranemist! Hematogeenne disseminatsioon viib sekundaarsele süüfilisele. Esinevad gripilaadsed sümptomid – kurgu- ja peavlau, palavik, müalgia, anoreksia, lümfadenopaatia, generaliseerunud mukokutaanne lööve. Nagu ka primaarne haavand, on lööve väga infektsioosne. Lööve ja sümptomid paranevad pikkamööda, tekib latentne või kliiniliselt inaktiivne haigusstaadium. Hilisstaadium (tertsiaarne süüfilis) esineb vähestel (kuni 40%). Difuusne krooniliselt põletikuline kulg, võib kahjustada ükskõik mis organit: arteriit, dementsus, pimedaksjäämine. Granulomatoossed kolded – gummad – võivad esineda luudes, nahas, teistes kudedes. Hilisfaasi
Tüümuse või kõrvalkilpnäärme aplaasia. Perifeersetes lümfoidsetes elundites on puudulikult arenenud T-lümfotsüütide piirkonnad. Esinevad retsidiveeruvad viirus- ja seennakkused, sageli kandidoos, mõnikord ka bakteriaalsed infektsioonid. Elusvaktsiinid võivad anda eluohtlikke komplikatsioone. T-lümfotsüütide hulk ja funktsioon on langenud, laboratoorsetest näitajatest on oluline ka kaltsiumi madal tase vereseerumis. Krooniline mukokutaanne kandidoos Iseloomulikud on rasked püsivad candida infektsioonid nahal, limaskestadel ja küüntel, mil ilmnevad nii imikutel kui väikelastel. Sellele võivad lisanduda sekundaarsed bakteriaalsed infektsioonid. Põhjuseks on mitmesugused geenidefektid (nt AIRE – autoimmuunne regulaator) Immunoloogilised näitajad: lümfotsüütide hulk on normaalne. Rakuline immuunsus candida antigeeni ja vahel ka mõne teise antigeeni vastu on oluliselt langenud